| Teadvuse seisund (consciousness: state of awareness) |
Mõistega
"teadvuse seisund" tähistatakse meditsiinis psüühilise aktiivsuse üldist
taset, millega seostub võime vastu võtta, analüüsida ja sünteesida ärritusi ning
neile reageerida.
Muutused teadvuse seisundis põhjustavad hälbeid teistes psüühilistes protsessides nagu
tajumine, mõtlemine, mälu ja intellekt.
Tulenevalt sellest on enamus teadvuse seisundi häiretele viitavaid tunnuseid seotud
muutustega teistes psüühilistes funktsioonides nagu
- sensoorse ärritusläve kõrgenemine
- mõtlemise aeglustumine, katkemine
- mäluhäired,
- analüüsi- ja sünteesivõime puudulikkus jne.
Tulenevalt une-ärkveloleku tsüklist on füsioloogiliselt normaalsed
kaks teadvuse seisundit:
1) ärkveloleku- e.virgeseisund: isik on täielikult orienteeritud oma
isikus, ajas, ruumis ja situatsioonis.
2) uneseisund: teadvustatud tunnetus on välja lülitatud.
|
| Teadvuse(seisundi)häired
(disturbances of consciousness) |
**Teadvuse hägunemise (clouding of consciousness)
/sündroom/
Raskusastmed:
1) obnubilatsioon, 2) somnolents, 3) soopor,
4) kooma.
Teadvuse hägunemisel leiab selle raskusastmest sõltuvalt aset kognitiivsete
funktsioonide süvenev halvenemine:
1. sensoorse ärritusläve kõrgenemine (võime ärritajaid vastu võtta
on nõrgenenud või katkenud);
2. tulenevalt eelnevast halveneb või katkeb informatsiooni vastuvõtt;
3. analüüsi- ja sünteesivõime halvenemine või katkemine;
- - verbaalse kontakti halvenemine ja katkemine
- - desorientatsioon (disorientation)
1) allopsüühiline desorientatsioon -
ajas ja ruumis;
2) autopsüühiline desorientatsioon -
oma isikus;
/millele viitavad südmuste ebatäpne
rekonstrueerimine
ruumilises ja ajalises suhetes või täielik
mälulünk/
- - nõutus, segasus
** Deliirium
(delirium) -
teadvuse hägunemine koos segasuse, desorientatsiooni, ärevuse-hirmu ja psühhomotoorse
rahutuse ning hallutsinatsioonidega
(vt.deliiriumisündroom; alkoholvõõrutusdeliirium)
** Hämarolekuseisund (twilight
state) - sügav teadvusehäire koos hallutsinatsioonidega (nt patoloogiline
alkoholjoove)
** Stuupor (stupor)
- väliste stiimulite mittetajumine ja/või reaktsioonide puudumine neile (nt katatoonne
skisofreenia). Stuuporit ei käsitleta tüüpilise teadvusehäire seisundina.
- orgaaniline stuupor
- katatoonne stuupor (katatoonne skisofreenia)
- depressiivne stuupor
- dissotsiatiivne stuupor
**Transs (trance):
teadvuse(häire) seisund, mis esineb hüpnoosi, dissotsiatiivse või religioosse ekstaasi
korral. Transsi loetakse (dissotsiatiivseks) häireks juhul, kui see
esineb inimese tegevust häirival viisil väljaspool religioosseid või muid kultuuris
aktsepteeritud situatsioone.
Hüpnootiline seisund (hypnosis):
kunstlikult modifitseeritud teadvuseseisund koos kõrgenenud sisendatavusega.
Uneseisund
|
| Tähelepanuhäired
(disturbances of attention) |
Tähelepanu
(attention) on võime fokuseeruda ühele kindlale tegevusele.
Tähelepanematus (distractibility): võimetus koondada
tähelepanu; tähelepanu osutatakse ebaolulistele ja asjakohatutele välistele
stiimulitele.Selektiivne
tähelepanematus:
näiteks selliste signaalide blokeerimine, mis põhjustavad ärevust ja hirmu.
Hüpervigiilsus (hypervigilance):
ülemäärane tähelepanu ja fokuseerumine kõikidele välistele ja sisemistele
stiimulitele, tavaliselt sekundaarne luululiste seisundite või hallutsinatsioonide
korral.
** Hüperkineetiline häired (RHK)
ja tähelepanu puudulikkus (DSM) (attention-deficit
disorder) |
|
| Tajumishäired (disorders of perception) |
Tajumine (perception) on tunnetusprotsess, mille käigus füüsilised
ärritajad (valgus, heli, temperatuur jne) muudetakse informatsiooniks psüühilisel
(teadvuse) tasandil.
Apertseptsioon - emotsioonide ja mõtete poolt modifitseeritud taju. |
| Kvantitatiivsed tajumishäired |
hüperesteesia - sensoorse
ärritusläve alanemine, ärritajate vastuvõtmise intensiivistumine (nt tugeva ärevuse
korral)
|
hüpesteesia - sensoorse
ärritusläve kõrgenemine, ärritajate vastuvõtmise nõrgenemine (nt kergemate
teadvushäirete korral)
|
anesteesia - sensoorse
ärritusläve kõrgenemine, ärritajate vastuvõtmise katkemine (nt kooma e. teadvusetuse
korral)
|
|
| Kvalitatiivsed häired |
I) Meelepetted
|
a) illusioon,
b) hallutsinatsioon
|
2) Psühhosensoorsed häired
|
a) agnoosia , b) derealisatsioon,
c) depersonalisatsioon/
|
|
|
| 1)
Meelepetted - tajuelamus ei vasta tegelikkusele
(erinevalt kujutlustest ei teadvustata meelepetete puhul, et tegemist on subjektiivsete
elamustega); |
illusioon
e. eksitaju (illusion) - on tegeliku
objekti moonutatud tajumine;
nt. vaasi varju seinal tajutakse ähvardava loomana;
|
hallutsinatsioon (hallucination)
- tajuelamus, mis ei seostu väliste ärritajatega (objektidega). Hallutsinatsioonidele
võib kaasuda luululisi tõlgendusi (nt tajutakse mürgilõhna, mida tõlgendatakse
naabrite pahatahtliku kiusuna "lasevad mürgiauru läbi seina minu korterisse").
|
1) kuulmishallutsinatsioonid
(auditory h.) - kuuldakse olematuid helisid, kõnet;
2) nägemishallutsinatsioonid (visual h.) - nähakse
tegelikkuses olematuid objekte); teadvusehäirete korral nagu deliirium domineerivad
nägemishallutsinatsioonid;
3) haistmishallutsinatsioonid (olfactory h.) - nt tuntakse
"mürgilõhna"
4) maitsehallutsinatsioon (gustatory h.) - "toidul on
mürgi maitse";
5) puute- e. taktiilsed hallutsinatsioonid (tactile
h.) - nt. "ussid roomavad seljal" või tunne, nagu suu oleks karvu täis;
6) vistseraalsed hallutsinatsioonid - keha sisemusest pärinevad
hallutsinatoorsed elamused.
|
*1) hüpnagoogsed
hallutsinatsioonid (hypnagogic h.) - tekivad vahetult enne uinumist ja
üldiselt ei ole haigusliku tähendusega, välja arvatud mõningad situatsioonid, nagu
algav alkoholvõõrutusdeliirium;
|
2) hüpnopompiinsed
hallutsinatsioonid (hypnopompic h.) - tekivad vahetult pärast une
lõppu ja üldiselt ei ole haigusliku tähendusega). Hüpnagoogsed ja hüpnopomiinsed h-d
on tihedalt seotud REM-unega.
|
*1) tõelised hallutsinatsioonid
(meelepettelised elamused on sarnased tegelikkusega; nt kuuldakse inimesi kõnelevat ukse
taga või nähakse tavalisi loomi),
|
2) pseudohallutsinatsioonid
(meelepettelised elamused, mis millegipoolest erinevad tegelikkusest).
|
|
| Psühhosensoorsed häired |
Psühhosensoorsete häirete korral on
häiritud kas üksikaistingute süntees terviklikuks tajuelamuseks või seostumine
varasema kogemusega.
|
1) agnoosia
2) derealisatsioon,
3) depersonalisatsioon
|
|
|
| 1)
Agnoosia (agnosia) - tajutavaid objekte ei tunta ära |
- visuaalne agnoosia - võimetus ära
tunda vaadeldavaid objekte või isikuid;
- astereognoosia (astereognosis) - võimetus ära tunda katsutavaid objekte
(taktiilne agnoosia);
- anosognoosia (anosognosia) - võimetus tajuda puuet, haigust;
- somatopagnoosia (somatopagnosia) - võimetus tajuda oma keha;
- kuulimsagnoosia - võimetus ära tunda mitteverbaalseid helisid ja muusikat
/agnoosia on enamasti seotud aju orgaanilise kahjustusega/
|
|
| 2)
Derealisatsioon: (derealization) |
häiritud on väliskeskkonnast pärit üksikaistingute süntees
terviklikuks tajuelamuseks. Derealisatsioonielamus võib esineda joobes (hallutsinogeenid,
alkohol), aju orgaaniliste kahjustuste ja mitmete psüühikahäirete korral
(võõrutusdeliirium alkoholist).
|
1) luululine taju (delusional
perception, delusional mood) - ümbritsev maailm või teatud objektid omandavad
erilise sära, salapära või tungivad muul viisil subjektiivses tajuelamuses esile.
|
2) ruumitaju häire
|
- mikropsia (micropsia,
lilliputian hallucination) - objekte tajutakse tegelikkusest väiksemana
- makropsia (macropsia)
(objekte tajutakse tegelikkusest suuremana)
- värvitaju häirumine
|
3) ajataju häired
(sündmused kulgevad kiiremini või aeglasemana; nt kõik toimub nagu aegluubis)
|
|
| Depersonalisatsioon (depersonalization):
|
| häiritud
on organismi sisekeskkonnast pärit üksikaistingute süntees terviklikuks
tajuelamuseks (kehaskeemi häired, senestopaatia,
"mina"-terviklikkuse tunnetuse häire). |
| ** Hallutsinoos
e. hallutsinatoorne sündroom |
valdavalt kuulmishallutsinatsioonidega
haigusseisund, millele sõltuvalt hallutsinatsioonide sisust lisandub ärevus, hirmutunne,
psühhomotoorne rahutus ja muud sekundaarsed sümptomid. Teadvuse seisund ei ole
hägunenud.
Deliiriumisündroomi
korral (st teadvuse hägunemise) korral domineerivad nägemishallutsinatsioonid (ka
taktiilsed) ja hallutsinoosi korral kuulmishallutsinatsioonid. Hallutsinatoorne sündroom
võib esineda orgaanilise ajukahjustuse, psühhoaktiivsete aine kasutamise (nt
alkoholhallutsinoos) ja ka skisofreenia korral.
|
| Mõtlemine e. assotsiatiivne tegevus (thinking) |
Mõtlemine on eesmärgipärane ideede,
sümbolite ja assotsiatsioonide vool, mis viib reaalsusele orienteeritud otsusteni.
|
| Mõtlemise häired (thought disorders,
disorders of thinking) |
Mõtlemise häired võib tinglikult
jagada:
a) vormilisteks ja b)
sisulisteks häireteks.
|
|
| A. Mõtlemise vormilised häired
(disturbances in form of thought) |
1) häired mõistete ja neid
tähistavate sõnade kujunemises:
|
- mõistete väärastus e.
sõna tähenduse moondumine - käibekeeles kasutatavad sõnad omandavad haige jaoks
uue, ainult temale arusaadava sisu;
- neologism - uute sõnade
moodustamine näiteks suvalistest silpidest
|
2) tempohäired:
|
- tahhüpsühhism -
mõtlemisprotsessi kiirenemine (nt mania korral)
mõttemaru (flight of ideas)
- bradüpsühhism -
mõtlemisprotsessi aeglustumine (nt depressiooni korral)
- tõkestus (thougth
blocking) - ootamatud mõtlemisprotsessi katkemised
|
3) mõtlemise seoslikkuse häired:
|
- ataktiline e. seosetu mõtlemine (loosening
of associations) - loogiliste seoste puudumine üldises mõttekäigus; esineb
skisofreenia korral, äärmuslikul viisil väljendub nn "sõnasalatina"/(word
salad")
- katkendlik e. inkoherentne
mõtlemine (incoherence) - mõtlemine, mis ei ole teistele arusaadav;
täielikult desorganiseeritud mõtlemine; sõnadel puudub igasugune loogiline seos
- sümbolistlik mõtlemine
- paraloogiline mõtlemine
- resoneerne mõtlemine -
õõnes, tühi mõttetegevus
- autistlik mõtlemine (autistic
thinking) - mõtlemine, mis on suunatud sisemaailma elamustele
- dereistlik mõtlemine (dereism)
- loogikale ja reaalsusele mittevastav vaimne tegevus
|
4) mõtlemise sihipärasuse
häired:
|
- patoloogiline üksikasjalikkus
(circumstantiality) - mõtlemine on muutunud tarbetult detailseks
- laialivalguvus -
mõttekäik kaldub pidevalt sujuvalt kõrvale ebaoluliste teemade juurde
- stereotüüpsus:
ühetaoliste sõnade ja fraaside tarbetu kordumine mõtlemises; mõtlemise stereotüüpsus
võib avalduda ka korduvate ja mõttetute sümbolitena kirjades, joonistustes ja mujal
|
- verbigeratsioon (verbigeration)
- teatud sõnade, fraaside mõttetu kordamine;
- perseveratsioon (perseveration) - üldiselt edasiliikuvasse
mõttekäiku lükkuvad korduvalt ühetaolised fraasid, mis enamasti on seotud esmase
stiimuliga (küsimusega, vestlusteemaga)
|
|
| B. Mõtlemise sisulised häired
(disturbances in content of thought): |
1) sund- e. obsessiivne mõte
(obsession) (vt. kirjeldus obsessiiv-kompulsiivne häire)
|
2) foobia (phobia)
|
teatud väliste situatsioonide või
objektide ülemäärane kartmine (e. ülemäärane ärevus, mis tekib teatud
situatsioonide või objektide toimel, mis tegelikult ei ole ohtlikud):
|
- agorafoobia (agoraphobia);
- sotsiaalfoobia (social phobia);
- liht- e. spetsiifiline foobia (specific phobia):
|
- kõrgusekartus
- välgukartus
- loomadekartus (hiired, rotid)
- putukate kartus (ämblikud)
- eksamikartus
- jne.
|
3) ülekaalukas mõte
(idee) (overvalued idea) -
ekslik veendumus, mis on vähem püsivam ja veidram kui luulumõte.
|
4) luulumõte (delusion)
-
tegelikkusega olulisel määral vastuoluline ekslik veendumus, mis
üldjuhul ei allu korrektsioonile:
|
a. depressiivne luul -
alaväärsusluul, väiksusluul, vaesusluul, hüpohondriline luul, füüsilise puude luul,
eitus- e. nihilistlik luul, huku- e. katastroofiluul, enesesüüdistusluul, patuluul)
|
b. suurusluul
(delusion of grandeur, grandiose) -
võimekusluul, võimuluul, rikkusluul, missiooniluul, reformaatorlusluul,
leidurlusluul, kõrge päritolu luul, seksuaalse külgetõmbe luul)
|
c. paranoiline luul (paranoid,
persecutory) -
tähendusluul, suhtumisluul, avatusluul, jälitusluul, süüdistusluul,
hüljatusluul, tagakiusamisluul, kahjustusluul, mürgistusluul, mõjustusluul, mõttelevi, instseneeringuluul, intermetamorfoosiluul,
teisikuluul, kiivusluul, erootiline luul)
veidrad luulumõtted
- antud kultuurile ebakohased ja ebareaalsed mõtted
|
luulu ulatus:
1) olmeluul
2) laiahaardeline luul
3) kosmiline luul
|
luulu süstematiseeritus:
1) isoleeritud luulumõte
2) fragmentaarne luul
3) süstematiseeritud luul
|
|
|
|
| Kõnehäired (disturbances of
speech) |
- düsartria (dysarthria)
- kogelemine (stuttering)
- düsprosoodia (dysprosody)
- kõnele normaalselt omase meloodia kadumine;
|
motoorne afaasia
(motor aphasia) - säilib sõnadest arusaamisvõime, kuid kõne on sügavalt
häiritud (Broca afaasia, ekspressiivne afaasia)
sensoorne afaasia
(sensory aphasia) - aju orgaanilisest kahjustusest tingitud sõnadest arusaamise
võime kadumine
amnestiline
afaasia (anomia; amnestic aphasia; nominal aphasia) - raskused objekti
tähistava õige sõna leidmisel.
|
| Emotsioonid e. tunded |
| Emotsioon - afekti
ja meeleoluga seotud kompleksne subjektiivne elamus koos psüühiliste, somaatiliste ja
käitumuslike komponentidega. |
Emotsioonid on indiviidi kaasasündinud
omadused. Võime tunda rõõmu, viha, hirmu, kurbust, häbi, süütunnet jne ei ole
omandatud, vaid kaasasündinud võimed.
vt kliiniline psühholoogia - emotsioonid
|
| Sõltuvalt situatsiooni
tähendusest võivad tekkida kas |
- positiivsed (rõõmu-,
rahulduse-, heaolutunne) või
- negatiivsed tunded (ärevus, hirm, kurbus, süütunne, viha, häbi).
|
Hinnang stiimulile sõltub omandatud
reeglitest, veendumustest ja uskumustest (omandatud kognitiivsed skeemid)
ning sõltuvalt hinnangust võib väljenduda samaaegselt mitme tundena (kurbus-, süü-,
viha- ja hirmutunnetena).
|
| Haigusliku tähenduse
omandavad emotsioonid juhul, kui nad on ülemäärased ja/või liigselt püsivad ning
võivad põhjustada häirivaid subjektiivseid vaevusi või muul viisil häirida inimese
tegevust (nt ebakohaselt tugev heatujulisus maniakaalses seisundis või joobes, mis võib
viia ennast kahjustavate otsuste ja tegudeni). |
|
|
| Tundeeluhäired e. emotsionaalse funktsiooni häired |
| Muutused
emotsionaalses reaktiivsuses |
| Afekt (affect)
- väliselt nähtav ja hinnatav emotsioon; ei pruugi olla vastavuses isiku poolt
antava emotsiooni kirjeldusega. |
|
| Muutused
emotsionaalses reaktiivsuses: |
Emotsionaalse reaktiivsuse
alanemine:
|
1. Hüpopaatia /blunted
affect - restricted affect/ - tuimenenud emotsionaalsus. Emotsionaalse reaktiivsuse
alanemine.[residuaalne skisofreenia]
|
2. Apaatia (flat
affect, apathy) - ** erapooletu, ükskõikne ja osavõtmatu emotsionaalne toon.
Emotsionaalsete reaktsioonide täielik puudumine.
[residuaalne skisofreenia]
|
Emotsionaalse reaktiivsuse
alanemine:
|
3. Afektlabiilsus (labile
affect) - väliste stiimulitega nõrgalt või mitte seotud, ootamatud ja kiired
muutused emotsionaalses toonis; emotsionaalse reaktiivsuse kõrgenemine.
Nt kõrgenenud ärrituvus ja vihapursked tühistel põhjustel
[nt. orgaaniline isiksushäire]
|
Emotsionaalse reaktiivsuse
väärastumine:
|
Emotsionaalne inadekvaatsus (inappropriate
affect)
- emotsioonide mittevastavus ideede, mõtete või kõnega.
[ äge psühhoos, skisofreenia ]
|
Ambivalents (ambivalence)
- kahe vastandliku emotsiooni koosesinemine mingi kindla nähtuse suhtes kindlal
ajamomendil. [skisofreenia]
|
|
| Meeleolu (mood) |
| Meeleolu on
püsiv emotsioon, mida isikud subjektiivselt kogevad ning avaldavad ja mis on
täheldatav ka teiste poolt; näiteks kurvameelsus või viha. |
| Kergemad muutused meeleolus
ei pruugi väga selgelt avalduda lühiajalise vaatluse käigus (näiteks kerge
depressiooni korral). |
| Eutüümne meeleolu
(euthymic mood) - normaalne meelolu, s.t ülemääraselt kõrgenenud
(maniakaalse) või alanenud meeleolu(depressiivse) puudumist. |
| Aleksitüümia
- võimetus või raskused emotsioonide kirjeldamisel või teadvustamisel. |
|
| Meeleolu muutused |
| 1) Alanenud
meeleolu |
Lein või mure (mourning
or grief) - reaalsele kaotusele kohane kurvameelsus (sadness)
|
** Depressioon (depression)
- e. haiguslik kurvameelsus. Sündroom, mis ei piirdu ainult meeleolu alanemisega
(vt. **RHK-10 depressiooni tunnused)
|
Düsfooria (dysphoric mood)
- pahur, rahulolematu meeleolu
|
Ärrituv meelolu (irritable
mood) e. düsfooria - kergesti ärrituv ja vihastuv. Viha
vallandumislävi on alanenud.
|
Labiilne meeleolu (mood
swings, labile mood) - meeleolu kõikumine eufooria ja depressiooni või ärevuse
vahel.
|
Anhedoonia - huvide ja
rõõmutunde kadumine ning eemaldumine kõikidest regulaarsetest meeldivatest tegevustest.
Vähenenud võime positiivsete tunne saamiseks.
|
Üks sagedasemaid depressiooni tunnuseid
on
huvide ja rõõmutunde kadumine (st nõrgenenud võime kogeda
positiivseid emotsioone).
|
|
|
| 2) Kõrgenenud
meeleolu (elevated mood) - |
Hüpertüümia
(mittehaiguslikult kõrgenenud meeleolu)
|
** Mania - sündroom,
mis ei piirdu üksnes meeleolu ülemäärase kõrgenemisega.
- hüpomania, mania, psühhootiline mania
|
Eufooria - intensiivne
ülev meeleolu koos kõrgenenud enesehinnanguga (nt. alkoholjoove)
|
Ekstaas - kõrgenenud
meeleolu, mis võib esineda dissotsiatiivsete häirete või religioossete talituste ajal.
|
|
| 3) Muud emotsioonid |
Ärevus (anxiety)
- kartusetunne, mis on põhjustatud välise või sisemise ohu ootusest,
s.t reaalne ja teadvustatud ohustiimul aktuaalselt puudub.
Hirm (fear) - ärevus, mis on põhjustatud identifitseeritud ja
reaalse ohustiimuli poolt.
** Ärevussündroom
Pingetunne (tension): ebameeldivalt kõrgenenud motoorne ja psüühiline
aktiivsus.
|
Ärevuse psüühilised
sümptomid:
|
- rahutus, võimetus lõõgastuda
- pingetunne
- kergesti ehmumine tühistel põhjustel
- muretsemise või ärevuse tõttu esinevad
keskendumise raskused või
pea läheb mõtetest tühjaks
- kõrgenenud erutuvus ja ärrituvus
- hirm kaotada kontroll enese üle või
"minna hulluks" või "peast segi"
- surmahirm
- tunne, et välised objektid on ebareaalsed
(derealisatioon) või
'eemalolekutunne', tunne just kui ma ei oleks reaalselt siin
(depersonalisatsioon)
|
2) Ärevuse somaatilised
sümptomid
|
- südame kloppimine
- higistamine
- värisemine, vappumine
- suukuivus
- hingamisraskused (lämbumistunne,
õhupuudusetunne)
- valud või düskomforditunne rindkeres
- iiveldustunne või ebameeldiv tunne kõhus
(abdominaalne distress)
- lihaspinge ja lihaspingega seotud valud
- kuumad ja külmad hood
- tuimusetunne või surinad
- pearingluse-, ebakindlusetunne
- tükitunne kurgus, neelamisraskused
|
Vabalt lainetav ärevus
(free-floating anxiety) - püsiv, fokuseerimata hirm, mida ei saa seostada ühe
kindla idee, objekti või situatsiooniga.
|
Paanika (panic):
äge, episoodiline, intensiivne ärevushoog koos väga tugeva hirmu ja vegetatiivsete
sümptomitega (tugev ärevushoog).
** paanikahäire
|
Häbitunne (shame):
emotsioon, mis tekib arusaamisega sellest, et on käitutud või ollakse sunnitud käituma
rumalalt või ebaväärikalt või muul ennast alandaval viisil.
** sotsiaalfoobia vs häbitunne
|
Süütunne (guilt):
emotsioon soses äratundmisega, et midagi on tehtud valesti.
/isiku poolt tunnustatud ja omaksvõetud reeglite rikkumine tema enda poolt/
|
Viha (anger) -
/emotsioon, mis tekib üldiselt tunnustatud või isiku poolt kehtestatud reeglite
rikkumise puhul teiste poolt/
|
Kadedus -
- armukadedus (jealousy)
|
|
| Kehalised
vaevused seoses emotsionaalsete häiretega |
Somaatilised muutused sõltuvad
emotsionaalse reaktsiooni või meeleolu muutuse intensiivsusest ja iseloomust.
|
Emotsioonidega seotud kehalised
aktiivsuse muutused on normaalsed füsioloogilised nähtused, mille eesmärk on organismi
mobiliseerimine näiteks emotsionaalse stressi situatsioonis.
|
Ülemääraste emotisoonidega kaasuvatel vegetatiivsetel ja motoorika
muutustel on ebakohastumuslik tähendus.
Äärmuslikud hälbed vegetatiivses regulatsioonis võivad muutuda inimest hirmutavateks
stiimuliteks, nt südame kloppimine, õhupuudustunne, pigistustunne rindkeres jms.
paanikahäire korral.
|
| Depressiooni
korral on sagedased: |
- anoreksia (anorexia) - isutus ja
kehakaalu kaotus;
- hüperfaagia (hyperphagia) -
söögiisu suurenemine;
- insomnia (insomnia) -
uinumisraskused, katkendlik pindmine öine uni ja/või eriti tüüpiliseks peetakse
liigvarajast ärkamist hommikul;
- hüpersomnia (hypersomnia) -
liigunisus; une kestuse ja virgumisperioodi pikenemine;
- meeleolu ööpäevased muutused (diurnal
variation) - enesetunne on regulaarselt halvem hommikul, vahetult pärast ärkamist
ja paraneb päeva jooksul;
- alanenud liibido (diminished libido);
- kõhukinnisus (constipation);
|
| Ülemäärase
ärevusega seotud kehalised vaevused: |
- südame kloppimine
- higistamine
- värisemine, vappumine
- suukuivus
- hingamisraskused (lämbumistunne,
õhupuudustunne)
- valud või düskomforditunne
rindkeres
- iiveldustunne või ebameeldiv tunne
kõhus (abdominaalne distress)
- lihaspinge ja lihaspingega seotud
valud
- kuumad ja külmad hood
- tuimusetunne või surinad
- pearingluse-, ebakindlustunne
- tükitunne kurgus, neelamisraskused
|
| Afektiivsed
sündroomid |
** Ärevussündroom
[orgaaniline ärevushäire, ..., ärevushäired]
** Depressioonisündroom
** Maniasündroom
[orgaaniline mania, skisoafektiivne häire, bipolaarne häire]
|
| Motoorne käitumine (motor behaviour;
conation) |
Siin vaadeldakse hälbeid, mida eestikeelses kirjanduses [J.Saarma, 1] on käsitletud tahteaktiivsuse-
või tahteeluhäiretena. |
| Inimese
psüühilise tegevuse osa, mis hõlmab impulsse, motivatsioone, tunge, instinkte, ihasid
jne., mis väljenduvad käitumise ja motoorika vahendusel. |
| Kajanähud
- motiveerimatu liigutuste, kõne, miimika jne jäljendamine. |
Ekopraksia e. kajaliigutused
(echopraxia) - haigusliku iseloomuga teise isiku käitumise jäljendamine
Ekolaalia e. ekofraasia e. kajakõnelemine
Ekomiimia e. kajamiimika
|
| Katatoonia
(catatonia) - motoorne anomaalia, mida võib kohata nn mitteorgaaniliste
psüühikahäirete korral (vastandina teadvusehäiretele ja motoorika muutustele, mis on
sekundaarsed orgaanilisele patoloogiale). |
- katalepsia (catalepsy)
- üldine termin liikumatu poosi kohta, mida kestvalt säilitatakse.
- katatoonne rahutus (catatonic
excitement) - kõrgenenud sihitu motoorne aktiivsus, mis ei ole mõjustatav
väliste ärritajate poolt; võib avalduda väga varieeruva intensiivsusega üksikutest
impulsiivsetest liigutustest juhitamatu agressiivse käitumiseni.
- katatoonne stuupor (catatonic
stupor) - märkimisväärselt aeglustunud motoorne aktiivsus kuni täieliku
liikumatuseni, mis jätab mulje, nagu ei oldaks teadlikud ümbritsevast.
- Katatoonne rigiidsus (catatonic
rigidity) - 'vabatahtlik' rigiidne poos, mida säilitatakse, vaatamata
teiste püüetele seda muuta.
- Katatoonne poos (catatonic
posturing) - 'vabatahtlik' ebakohane või veider kehaasend, mida
säilitatakse pikema aja vältel.
- Vahajas paindlikkus (waxy
flexibility; cerea flexibilitas) - isikut võib panna asendisse, mida säilitatakse
pikema aja vältel; uuritava jäseme liigutamisel jääb mulje, nagu see oleks valmistatud
vahast.
|
| Negativism
(negativism) |
- motiveerimatu vastuseis liigutamise
või korralduste täitmise suhtes (aktiivne, passiivne)
|
| Katapleksia
(cataplexy) |
- ajutine lihastoonuse kadu või
nõrkustunne, mida vallandavad väga erinevad emotsionaalsed seisundid (enamasti esineb
koos narkolepsiaga)
** narkolepsia
|
| Stereotüüpia
(stereotypy) |
- teatud tegevuste või ütluste pidev
kordamine
|
| Maneersus
(mannerism) - eesmärgipäratud, harjumuslikud ja tahtmatud liigutused |
| Automatism
(automatism) - ** |
| Mutism
(mutism) |
- kõnetus ilma struktuursete
(orgaaniliste) muutusteta ajus
|
| Ambitendents
- vastandlikud impulsid käitumises |
|
| Ülemäärane
aktiivsus (overactivity) - (= hüperbuulia) |
Psühhomotoorne rahutus
(psychomotor agitation)
|
- ülemäärane motoorne (ja kognitiivne)
aktiivsus, tavaliselt mitte produktiivne ja väljendab tugevat sisemist pinget (ärevust).
|
- maniakaalne
- katatoonne
- hebefreenne
- hallutsinatoorne
- luululine
|
Treemor, atetoos, tahhükineesia
|
Hüperaktiivsus (hüperkineesia)
(hyperactivity; hyperkinesis) - **
|
Tikk (tic) -
tahtmatu spastiline motoorne aktiivsus
|
Grimasseerimine
|
** Akatiisia(sündroom) (akathisia)
- väljendub subjektiivsetes vaevustes nagu
|
- seesmine rahutus, ärevuse- ja pingetunne,
- võimetus relakseeruda,
- sund pidevalt liikuda,
- kärsitus ja motoorne püsimatus (tammumine, võimetus rahulikult istuda, keha
liigutamine ette-taha, korduvad liigutused kätes ja jalgades).
|
** Düstoonia(sündroom) - seisund, mille korral
võivad esineda:
|
- lihasgruppide vastutahtelised kontraktsioonid;
- ebatavalised poosid;
- ebanormaalne kaela ja/või jäsemete asend;
- keele protrusioon, tortikollis, trism;
- larüngeaalne ja farüngeaalne konstriktsioon;
|
** Parkinsonisündroom
|
| 1) bradükineesia |
2) rigiidsus |
3) treemor |
| liigutuste
vähesus pehme monotoonne hääl
vähenenud võime liigutuste alustamiseks
käte liigutuste vähenemine kõndimisel
vähenenud spontaanne aktiivsus |
enamasti
sümmeetriline käte ja jalgade rigiidsus tüüpiline ja nähtav on küünarliigese rigiidsus |
rütmiline enam väljendunud puhkeseisundis ja väheneb
tegutsemisel
harva esineb perioraalne treemor ("küülikusündroom")
|
| +
Mõtlemise ja emotsionaal/kognitiivse väljenduslikkuse pidurdumine |
|
| **
Uneskäimine (somnambulism)/häire/ - une ajal ilmnev motoorne
aktiivsus; tekib sügava e. deltaune perioodil. |
Kompulsioon
e. sundtegu (compulsion) - kontrollile mitte alluv impulss
sooritada korduvalt mingit tegevust.
- rituaal (ritual) - automaatne, olemuselt kompulsiivne tegevus
selleks, et vähendada ärevust |
| **Dipsomaania
(dipsomania) - kompulsiivne alkoholi kasutamine |
| **Kleptomaania
(kleptomania) - tung varastada ilma mingi kasu taotluseta |
| **Nümfomaania
(nymphomania) - ülemäärane ja kompulsiivne vajadus seksuaalvahekorra järele
naistel |
| **Satüriaas
(satyriasis) - ülemäärane ja kompulsiivne vajadus seksuaalvahekorra järele
meestel |
| **Trihhotillomaania
(trichotillomania) - kompulsiivne juuste väljakitkumine |
| Ataksia
(ataxia): võimetus koordineeritud lihastegevuseks |
| Apraksia
(apraxia) -
võimetus sooritada teatud tegevusi või liigutusi |
| Agressiivsus
(aggression) - verbaalselt või füüsiliselt avalduv eesmärgipärane
vägivaldne tegevus, mis on raevu (rage), viha (anger) või vaenulikkuse
(hostility) motoorseks avalduseks. |
| Hüpoaktiivsus
(hypoactivity; hypokinesis) - hüpobuulia |
| Psühhomotoorne
pidurdus (psychomotor retardation) - alanenud motoorne ja kognitiivne
aktiivsus. |
Mõtlemise (assotsiatiivse tegevuse),
kõne ja liigutuste nähtav aeglustumine ning vähesus.
|
| Hüpomiimia,
amiimia |
| Hüpokineesia,
bradükineesia, akineesia |
| Abuulia (abulia)
- nõrgenenud või peaaegu kadunud siseaje (impulse) tegutsemiseks ja
mõtlemiseks. |
|
Väljareageerimine
(acting out) -
teadvustamata soovide või impulsside otsene väljaelamine teatud tegevuse kaudu;
teadvustamata fantaasiaid elatakse välja käitumise vahendusel. |
|
| Intellekt (intelligence) |
| Intellekt
on võime aru saada, mäletada, mobiliseerida ja konstruktiivselt integreerida varem
õpitut uutes situatsioonides [2]. |
- inimese intellekt on
mitmedimensionaalne tulenevalt vaimse tegevuse mitmepalgelisusest;
|
- intellekti iseloomustavad arusaamisvõime, taiplikkus,
asjaoludega arvestamise võime, õppimisvõime, sõnavara, otsustusvõime.
|
- intellektuaalsed võimed realiseeruvad
oskusteks läbi õppimise sünnijärgse arengu käigus.
|
| Intellekti ja mäluhäired |
Eristatakse (1) dementsust,
mis tähendab tagasilangust ja (2) vaimset alaarengut, mis viitab juba
sünnipäraselt madalale intellektuaalsele võimekusele.
Tegelikkuses on nende kahe häire vaheline vanuseline piir tinglik. Kui ajukahjustus ja
sellest tulenev intellekti langus on pärast 3. eluaastat, hinnatakse seda dementsusena
ning sellest varasemat vaimse alaarenguna.
Amnestiline sündroom -
domineerivad mäluhäired (info salvestamine püsimällu) ja intellekt ei ole või on vähe
kahjustatud. Mäluauk asendatakse tegelikkuses mitte toimunud sündmustega
(konfabulatsioon)
|
Intellekti täpsem hindamine toimub
testmeetodite abil.
|
| Intellekti
ja mäluhäirete sündroomid ja spetsiifilised arenguhäired: |
1) Dementsus e. nõdrameelsus
vt dementsusesündroom
2) Kerge kognitiivsete funktsioonide kahjustus
- dementsusest kergem kognitiivsete funktsioonide kahjustus
3) Vaimne alaareng e. oligofreenia
e. nõrgamõistuslikkus
|
Kui intellekt üldiselt vastab normile,
kuid tegemist on üksikfunktsioonide häirega, eristatakse:
4) Kõne ja keele
spetsiifilised arenguhäired:
|
- spetsiifiline
artikulatsioonihäire
- ekspressiivne kõnehäire
- retseptiivne kõnehäire
- afaasia koos epilepsiaga (Landau-Kleffneri sündroom)
|
5) Õpivilumuste spetsiifilised häired:
|
- spetsiifiline lugemishäire
- spetsiifiline õigekirjahäire
- spetsiifiline arvutamisvilumuste häire
- spetsiifilised segatüüpi häired
|
6) Motoorika spetsiifiline
arenguhäire
|
