Sotsiaalpsühhiaatria
Sotsiaalpsühhiaatria - uurib sotsiaalsete faktorite tähendust psüühikahäirete tekkes ja kulus, sh. psüühikahäirete levimust ja haigestumust.
Psüühikahäirete epidemioloogia

 

Sotsiaalne roll

igal indiviidil on rohkem kui üks roll
(töötaja, abikaasa, isa/ema, mees/naine, laps/vanem jne.).

  • haige roll
  • haiguskäitumine
    *inimene võib omandada haige rolli, ilma et ta tegelikult oleks haige
    *kohanemine kehalise haigusega
Sotsiaalne klass (sotsiaal-majanduslik staatus)

kirjeldab isiku staatust ühiskonnas, tavaliselt töö ja sissetuleku alusel.

  • kehalised haigused ja psüühikahäired on sagedasemad madalamates sotsiaalsetes klassides
  • olulisem kui klassi kuuluvus on see, millised konkreetsed sotsiaalsed tingimused soodustavad või tõstavad riski psüühikahäiretesse haigestumisel madalamates sotsiaalsetes klassides.
  • halb toit, kesised elamistingimused, stressoorsed elusündmused.

 
Elusündmused (life events)

tähelepanu all on seosed stressoorsete elusündmuste ja psüühikahäirete tekke ning kulu vahel.

Elusündmuste osa on näidatud skisofreenia, depressioonide ja ärevushäirete tekkes ja kulus.
Sotsiaalne mobiilsus (social mobility)

viitab rolli või staatuse muutusele ühiskonnas.

  • skisofreenia tulemusel võib inimene langeda madalamasse sotsiaalsesse klassi;
  • liikumine kõrgemasse sotsiaalsesse klassi võib kaasa tuua hulgaliselt stressoorseid olukordi ning viia kohanemishäire tekkele.
Kultuur, subkultuur
  • enamus psüühikahäiretest esineb praktiliselt kõikides kultuurides;
  • Eestis ei ole kultuurispetsiifilisi psüühikahäireid kirjeldatud;
  • kultuuri- ja subkultuuri mõju on tavaliselt vahendatud läbi teiste sotsiaalsete tegurite, näiteks läbi sotsiaalsete institutsioonide (nt. perekond);
  • kultuurilisel kontekstil võib olla mõju psüühika- ja käitumishäirete avadumisvormidele;
  • nt konversiivsed häired esinevad sagedamini "madalama" kultuuriga populatsioonides;
Migratsioon
  • liikumine ühest sotsiaalsest keskkonnast teise on tavaliselt stressoorse tähendusega ning võib olla psüühikahäiret vallandavaks teguriks;
  • samas võib migratsioon olla ka tulemuseks - halvasti kohanev indiviid võib migreeruda teise riiki, lootusega lahendada oma probleeme.
Sotsiaalsed institutsioonid

siia kuuluvad erinevad sotsiaalsed organisatsioonid nagu

  • perekond,
  • kool,
  • haigla jne.
Institutsionaalne psühhiaatriline abi

"psühhiaatriahaiglakeskne abisüsteem"

Pikaajaline psühhiaatrilises haiglas viibimine võib süvendada või põhjustada sotsiaalset toimetulematust. Sotsiaalsete oskuste vähenemine, initsiatiivitus jne arenevad seda kiiremini, mida suuremad on piirangud, mida stereotüüpsem ja väliselt korraldatum on rezhiim.

Deinstitutsionaliseerimine - psüühikahäiretega isikute abi organiseerimine võimalikult enam väljaspool haiglat või hooldusasutust (piirangud suletud rezhiimi kasutamise suhtes, ambulatoorse abi arendamine, vajaliku sotsiaalse toetuse organiseerimine, sotsiaalse rehabilitatsiooni süsteemi arendamine jne., maksimaalne piirangute vältimine).

community psychiatry - kogukonnapsühhiaatria
Muud sotsiaalsed faktorid
  • elustiil
  • vaesus
  • sugu
  • rass
  • tervishoiusüsteem, sh. psühhiaatriline abi
  • sotsiaalhoolekandesüsteem

 

 
Psüühikahäirete epidemioloogia
Põhimõisted
psüühikahäirete prevalents e. levimus (prevalence):
väljendab psüühikahäiretega isikute arvu teatud perioodi  vältel (tavaliselt üks aasta) protsentides või teatud arvu isikute suhtes (100 000 või 10 000).
haigestumus (incidence rate) - uute haigusjuhtude arv teatud perioodi vältel (tavaliselt võetakse perioodiks 1 aasta) väljendatuna protsentides või teatud arvu inimeste suhtes (10 000 või 100 000)
Psühhiaatrilised patsiendid - psühhiaatri ambulatoorsel vastuvõtul või psühhiaatrilisel haiglaravil viibinud isikud
  • Annab ülevaate raskemate häirete levimusest: nt. skisofreenia
  • Depressiivsete, ärevus- ja somatoformsete häiretega isikutest psühhiaatri vastuvõtule pöördub ligikaudu 20-30%.
Populatsiooni uuringud
1) annavad kõige täpsema ülevaate mittepsühhootiliste psüühikahäirete levikust nagu ärevushäired, depressioon ja sõltuvushäired;
2) on väga töömahukad ning neid ei ole võimalik sageli läbi viia;
3) populatsiooni uuringud ei ole otstarbekohased harvemini esinevate raskete psüühikahäirete (nt. skisofreenia) levimuse ja haigestumise hindamisel;
Psühhiaatriline statistika (vt. ka Sotsiaalministeeriumi veeb)

Psüühikahäired (orienteeruvad andmed erinevatest populatsiooni uuringutest)
Dementsus: peamine põhjus Alzheimeri tõbi, moodustab üle poole kõigist dementsuse põhjustest;
- üle 55.aastastel dementsus 5-6%.
Alkoholsõltuvus, psüühikahäired alkoholist:
- meestel 10-20% M>N;
Narkomaania: M>N
Psühhootilised häired: skisofreenia (kuni 0,5-1,5%); M=N
Meeleoluhäired
- Bipolaarne häire 1,1% (tüüp I); (tüüp II - 0,6%) M=N
- Unipolaarsed depressioonid (5-14%) M<N (depressiivne episood, korduv depressioon)
- Düstüümia - 1.2%
Ärevushäired - ligikaudu 16% (ECT uuring)
- lihtfoogiad - 8%
- sotsiaalfoobia - 2%
- Agorafoobia - 4-5%
- Generaliseerunud ärevushäire - 3%
- Obsessiiv-kompulsiivne häire - 2%
- posttraumaatiline stressihäire 2-3%
(paanikahäire, foobiad) (5-10%) M<N (erandiks on sotsiaalfoobia)
Dissotsiatiivsed häired
Somatoformsed häired: somatisatsioonihäire M<<N, hüpohondria M=N
Unehäired (insomnia u. 10-15% populatsiooni uuringutes) M<N, vanemaealised
Söömishäired (anorexia, bulimia) M<N
Lapseeas diagnoositakse psüühikahäired poistel ligi 2 korda enam kui tütarlastel