| Alkoholvõõrutusdeliirium (delirium
tremens) |
| Raske
võõrutussündroom võib tüsistuda deliiriumiga sõltuvuse korral alkoholist ja
rahustitest. |
| Alkoholvõõrutusdeliirium algab enamasti öösel 2-3 päeva pärast alkoholi kasutamise katkestamist (rahustite korral sõltub aine toimekestusest). Vahel võib deliirium areneda ka alkoholi intensiivse tarvitamise ajal. |
| Tüüpilisteks
delliriumi eelsümptomiteks on: - insomnia (kuni peaagu täieliku unetuseni) - hirmutava sisuga unenäod (episoodiliselt ka hüpnagooseid ja hüpnopompiinseid hallutsinatsioone) - väljendunud treemor - väljendunud ärevus ja hirmutunne - episoodilised illusoorsed meelepetted või hallutsinatsioonid - vahel võivad deliiriumile eelneda epileptilised krambid |
| Deliiriumi
klassikaline sümptomite triaad sisaldab: 1) teadvuse hägunemine ja segasus (desorienteeritus ajas, ruumis, situatsioonis); 2) elavad hallutsinatsioonid ja illusioonid, mis võivad pärineda kõikidest meeleorganitest; sagedamini nägemis- ja taktiilsed hallutsinatsioonid; 3) silmatorkav treemor. |
| Sageli esinevad ka - luulumõtted (enamasti liituvad hallutsinatsioonidele) ja seletusluul); - motoorne rahutus; - insomnia; - une-ärkveloleku rütmihäired; - vegetatiivse närvisüsteemi häired. |
| Kehalised e.
somaatilised häired Alkoholdeliiriumi korral võib esineda hulgaliselt kehaliste funktsioonide häireid vastavalt elundite kahjustuse ulatusele. Oluline osa somaatiliste tervisehäirete tekkes on vaegtoitumusel ja vedeliku tarbimisel (eksikoos) ning sellest tuleneval vee ja elektrolüütide ainevahetuse häiretel. |
| Deliiriumihaige vajab
vältimatut haiglaravi tulenevalt seisundi ohtlikkusest: - seisund võib tüsistuda raskete kehaliste häiretega (näiteks ajuturse, äge südamepuudulikkus), mis võivad lõppeda surmaga; - tulenevalt hallutsinatsioonidest muutub haigete käitumine enamasti ohtlikuks kaasinimestele. Alkoholdeliirium
võib kesta mõnest tunnist kuni mitme päevani. |