Psühhoaktiivsed ained (RHK-10)
RHK-10-s loetakse psühhoaktiivsete ainete hulka aineid, mis võivad põhjustada sõltuvuse tekke, ehk siia gruppi ei kuulu kõik psüühikat mõjustavad ained.
Eristatakse alljärgnevaid aineid või ainetegruppe:

1) Alkohol 
2) Opioidid (heroiin, morfiin, metadoon jne)
3) Kannabinoidid (marihuaana, has'is')
4) Rahustid ja uinutid (bensodiasepiinid, barbituraadid)
5) Kokaiin ja muud stimulaatorid (amfetamiin, kofeiin, ecstasy)
7) Hallutsinogeenid (LSD e. lüsergiinhappe dietüülamiid, fentsüklidiin)
8) Nikotiin
9) Lenduvad lahustid (bensiin, nitrolahusti, atsetoon)
RKH-10-s ei eristata uimastite alagruppe, kuna meditsiini aspektist ei ole see oluline. Tulenevalt seadustest on võimalik uimasteid liigitada olmeuimastiteks, ravimiteks, narkootikumideks ja toksilisteks aineteks.

1) olmeuimastid:  kasutamine ja turustamine on teatud tingimustel lubatud vastavate seadustega (alkohol, nikotiin);
2) ravimid - ained, mida on lubatud kasutada teatud näidustustel ravi eesmärgil arsti poolt määratuna (rahustid, uinutid, narkootilised ained);
3) narkootikumid - ained, mille levitamine ja kasutamine on seadusega keelatud;
4) toksilised ained - siia kuuluvad uimastava toimega ained, mille turustamine ei ole piiratud, nagu bensiin ja atsetoon.
vt.:
Ravimiseadus
Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seadus

1)

 Alkohol
Alkohol (etüülalkohol) on organismile omane aine, mis tekib väga väikestes kogustes ainevahetusprotsessis.
Alkohol on maailmas enim kasutatav sõltuvusaine. 

2)

 Opioidid
Looduslikud ja sünteetilised opioid-retseptori agonistid: heroiin, morfiin, metadoon. Uimastina on kõige enam levinud heroiini kasutamine.

Opioidid põhjustavad väga tugeva heaolutunde tekke. Sagedane opioidide kasutamine viib kiiresti tolerantsuse tekkele ja vajadusele suurendada annuseid soovitud toime saavutamiseks, võrreldes algannustega üle 10-20 korra. Kiiresti areneb välja kehaline sõltuvus ja väga rasked võõrutusseisundid.   

3)

 Kannabinoidid
Saadakse Cannabis sativa nimelisest taimest:
- marihuaana on kanepi kuivatatud lehed ja ladvaosa; 
- has'is' e. kanepiõli on kuivatatud vaigutaoline aine.

Toimeained: kannabinoidid, mida on kümneid.

4)

 Rahustid ja uinutid
- bensodiasepiinid (diasepaam, nitrasepaam, klonasepaam, kloordiasepoksiid, lorasepaam, oksasepaam, temasepaam, midasolaam, triasolaam)
- barbituraadid (fenobarbitaal, ...) 
- muud
Kõige enam kasutamist leiavad tänapäeval bensodiasepiinid. Sõltuvalt annusest on bensodiasepiinidel anksiolüütiline (ärevust vähendav), sedatiivne (psüühilist tegevust pärssiv), hüpnootiline (uinutav) ja ka müorelakseeeriv (lihaseid lõõgastav) ning krambivastane toime. Väiksemates annustes domineerib anksiolüütiline toime ja sellest ka üldnimetus anksiolüütilised ained e. anksiolüütikumid.
Suuremates annustes lisanduvad sedatiivne, hüpnootiline ja müorelakseeriv toime. Bensodiasepiinid võivad põhjustada ka eufooriat, st muretut heatujulisust. Siiski ei ole bensodiasepiinide väärkasutamise aluseks niivõrd euforiseeriv kui ärevust vähendav toime. 
Bensodiasepiinide vääral kasutamisel võib tekkida sõltuvus.
Võõrutusseisundi kestus sõltub sellest, kui kaua bensodiasepiin püsib organismis, annustest ja kasutamise kestusest.

Enamus rahustitest (bensodiasepiinid, barbituraadid) võimendavad ajus närviimpulsse pärssiva gamma-aminovõihappe toimet.

5)

 Kokaiin ja muud stimulaatroid
- kokaiin (saadakse kokapõõsa lehtedest)
- amfetamiin
- metamfetamiin (ice, crystal)
- ecstasy e. metüleendioksüamfetamiin e. MDMA (omab ka hallutsinogeenset toimet)

Stimulaatorid võimendavad ajus monoamiinide (serotoniin, noradrenaliin, dopamiin) poolt vahendatud närviimpulsi ülekannet, eriti sünapsites, kus mediaatoriks on dopamiin. See seletab ka, miks stimulaatorid võivad põhjustada skisofreeniale sarnase psühhootilise häire tekke.
[Antipsühhootiliste ainete e. neuroleptikumide toimet psühhootilistele sümptomitele seostatakse dopamiin(2)-retseptorite blokeerimisega ajus] 

6)

 Hallutsinogeenid
Indoolalküülamiini derivaadid:
- LSD e. lüsergiinhappe dietüülamiid;
- psilotsiin.
Fenüülalküülamiini derivaadid:
- meskaliin.
Struktuurilt amfetamiinile sarnased ained:
- ecstasy e. metüleendioksüamfetamiin e. MDMA (+ stimuleerivad omadused);
- fentsüklidiin.
Hallutsinogeenid põhjustavad derealisatsioonielamusi (ajataju- ja ruumitajuhäired), nägemis- ja kuulmishallutsinatsioone ning nendega ei kaasu stimuleerivat ega pärssivat toimet (välja arvatud ecstasy, millel on ka stimuleerivad omadused).
Suurtes annustes võivad hallutsinatsioone tekitada ka kokaiin ja amfetamiin (koos paranoiliste luulumõtetega). Ka kannabinoidid võivad moonutada aja- ja ruumitaju.
Hallutsinogeene kutsutakse ka psühhootomimeetikumideks (st psühhoosile sarnast seisundit tekitavateks aineteks.

 

7)

 Nikotiin
Erinevalt teistest psühhoaktiivsetest ainetest on nikotiinil käitumisele vähene toime.
Nikotiin pigem parandab kui halvendab psüühilist tegevust (paraneb keskendumis- ja info töötlemise võime), omab närvisüsteemi kaitsvat toimet (neuroprotektiivne toime).
Nikotiin põhjustab märkimisväärset kahju kehalisele tervisele ja enneaegset surma (krooniline bronhiit, kopsuvähk, südame-veresoonkonna haigused).
Nikotiini kahjulikud toimeavaldused on hüpotermia, ataksia, krambid, iiveldus ja oksendamine ning sõltuvuse teke.

8)

 Lenduvad lahustid
Bensiin, nitrolahusti, atsetoon