Vastu võetud 11.
juunil 1997. a.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse reguleerimisala
Käesoleva seadusega reguleeritakse:
1) narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende valmistamiseks kasutatavate ainete
(edaspidi lähteained) nimekirjade koostamise ja kinnitamise korda;
2) narkootiliste, psühhotroopsete ja lähteainete käitlemise korda;
3) narkootiliste, psühhotroopsete ja lähteainete kontrolli ning identifitseerimise
korda, samuti narkootiliste, psühhotroopsete ja lähteainete käitlemiseks vajalike
lubade väljastamise korda ning kontrolli selle täitmise üle;
4) narkootiliste, psühhotroopsete ja lähteainetega seotud informatsiooni ning aruandluse
korda;
5) narkomaania leviku tõkestamise, narkomaanide ravi ja rehabilitatsiooni korda.
§ 2. Seaduses kasutatavad mõisted
Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) narkootilised ja psühhotroopsed ained - käesoleva seaduse § 8 lõigetes 1 ja 2
sätestatud korras koostatud nimekirjades loetletud ained, samuti nende ainete
stereoisomeerid, estrid, eetrid või soolad;
2) lähteained ehk prekursorid - käesoleva seaduse § 8 lõigetes 1 ja 3 sätestatud
korras koostatud nimekirjades loetletud ained;
3) käitlemine - narkootiliste, psühhotroopsete või lähteainete omamine, valdamine,
tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine,
säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, eksport ja import, transiit, jae- ja hulgimüük
või muul viisil tarbijale või teisele käitlejale üleandmine;
4) käitleja - füüsiline või juriidiline isik, kes on seotud narkootiliste,
psühhotroopsete ja lähteainete käitlemisega;
5) käitlemiseks vajalikud load - Sotsiaalministeeriumi või Ravimiameti poolt antavad
ühekordsed kindlaksmääratud kehtivusajaga tegevusload tootjatele, apteekidele,
hulgimüüjatele, meditsiini- ja teadusasutustele, impordi- ja ekspordisertifikaadid,
samuti jälitusametkondade ja Tolliameti poolt antavad load käesoleva seaduse §-s 5
viidatud juhtudel;
6) narkomaania - psüühiline või füüsiline sõltuvus, mis on tekkinud narkootiliste
või psühhotroopsete ainete tarvitamise tagajärjel;
7) narkomaan - isik, kellel narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamise
tagajärjel esineb psüühiline või füüsiline sõltuvus nendest ainetest.
2. peatükk
KÄITLEMISE KORD
§ 3. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete
käitlemise piiramine
(1) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, välja arvatud
meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega
seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks.
(2) Unimaguna ja kanepi kasvatamine narkootilise aine valmistamise eesmärgil on keelatud.
Põllumajandusliku tootmise eesmärgil unimaguna ja kanepi käitlemise kord kehtestatakse
Vabariigi Valitsuse määrusega. Lubasid unimaguna või kanepi käitlemiseks
põllumajandusliku tootmise eesmärgil annab sotsiaalminister.
(3) Narkootilise ja psühhotroopse aine reklaam on keelatud, välja arvatud seaduses
ettenähtud juhtudel.
(4) Käesolevast seadusest tulenevatest impordi- ja ekspordipiirangutest on vabastatud
rahvusvahelises transpordis osalevate laevade ja õhusõidukite ravimitagavaradesse
kuuluvad narkootilist või psühhotroopset ainet sisaldavad rahvusvaheliselt tunnustatud
ravimpreparaadid.
Vastava korra kehtestab sotsiaalminister.
§ 4. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete
käitlemine meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil ning lähteainete käitlemine
(1) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ning teaduslikul eesmärgil
käitlemise korra kehtestab sotsiaalminister.
Ravimiamet väljastab loa meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil narkootiliste ning
psühhotroopsete ainete käitlemiseks ja kontrollib kehtestatud korra täitmist.
(2) Ravimiametil on õigus keelduda loa väljaandmisest narkootilise või psühhotroopse
aine käitlemiseks, kui selle meditsiiniline või teaduslik kasutamine ei ole
põhjendatud.
(3) Kui aine ei kuulu käesoleva seaduse § 8 alusel kinnitatud narkootiliste ja
psühhotroopsete ainete nimekirjadesse, otsustab ja määrab selle kuuluvuse Ravimiamet.
(4) Lähteainete käitlemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
§ 5. Load narkootiliste, psühhotroopsete ja
lähteainete käitlemiseks kuritegude ennetamise, avastamise ning tõkestamise eesmärgil
(1) Kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks võivad narkootiliste,
psühhotroopsete ja lähteainete käitlemislubasid anda jälitusametkondade ja Tolliameti
juhid kooskõlas jälitustegevuse seaduse (RT I 1994, 16, 290; 1995, 15, 173; 1996, 49,
955) ja tolliseadusega (RT I 1993, 62, 891; 76, 1129; 1994, 30, 466; 1995, 20, 297; 1996,
83, 1487).
(2) Ravimiamet peab arvestust jälitusametkondadele ja Tolliametile väljastatud
narkootiliste, psühhotroopsete ja lähteainete ning nende koguste üle.
§ 6. Narkootiliste, psühhotroopsete ja lähteainete arvestus
(1) Käitleja määrab vastutava füüsilise isiku, kes peab narkootiliste ja
psühhotroopsete ainete arvestust ning annab neisse puutuvat informatsiooni Ravimiametile
sotsiaalministri kehtestatud korras.
(2) Lähteainete eksportijad ja importijad on kohustatud pidama lähteainete arvestust
ning andma nendega seonduvat informatsiooni Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
(3) Ravimiametil on õigus kontrollida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud
arvestust.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ettenähtud korras kogutud informatsioon
narkootiliste, psühhotroopsete ja lähteainete kohta edastatakse uimastipoliitikaga
tegelevale ministrite komisjonile.
(5) Statistilised andmed narkootiliste, psühhotroopsete ja lähteainete kogukäibe kohta
riigis on avalikud.
§ 7. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete
üleandmine, erikonfiskeerimine ja hävitamine
(1) Isik, kellel puudub luba narkootiliste või psühhotroopsete ainete käitlemiseks,
kuid kes hoiab seda enda valduses, on kohustatud viivitamatult selle üle andma kohalikule
politseiprefektuurile. Aine üleandmise vormistamise ja säilitamise korra kehtestab
siseminister.
(2) Kriminaal- või haldusõiguserikkumise asjas asitõendiks olev või
erikonfiskeerimisele kuuluv narkootiline või psühhotroopne aine antakse üle
Politseiameti Kohtuekspertiisi- ja Kriminalistika Büroole. Aine säilitamise ja
hävitamise korra kehtestab siseminister.
§ 8. Narkootiliste, psühhotroopsete ja
lähteainete nimekirjad
(1) Narkootiliste, psühhotroopsete ja lähteainete nimekirjad ning neisse Ravimiameti
ettepanekul tehtavad muudatused ja täiendused kinnitab sotsiaalminister.
(2) Narkootilised ja psühhotroopsed ained jaotatakse nimekirjadesse järgmiselt:
1) I nimekirja kuuluvad narkootilised ja psühhotroopsed ained, mille käitlemine Eestis
on keelatud, välja arvatud seaduses ettenähtud juhtudel;
2) II nimekirja kuuluvad narkootilised ravimid ja ained, mida väljastatakse ainult
narkootilise ravimi retsepti alusel;
3) III nimekirja kuuluvad narkootilised ja psühhotroopsed ravimid ning ained, mida
väljastatakse arstiretsepti alusel;
4) IV nimekirja kuuluvad psühhotroopsed ravimid ja ained, mida väljastatakse
arstiretsepti alusel;
5) II ja III nimekirja ainete käitlemiseks on vajalik narkootiliste ainete tegevusluba.
(3) Lähteained jaotatakse nimekirjadesse järgmiselt:
1) I nimekirja kuuluvad ained, millest lähtutakse narkootiliste ja psühhotroopsete
ainete sünteesil;
2) II nimekirja kuuluvad reaktiivid, mis võivad leida kasutust narkootiliste ja
psühhotroopsete ainete valmistamisel.
(4) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete väikese ja suure koguse määrad
kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.
§ 9. Narkootiliste, psühhotroopsete ja
lähteainete lõplik identifitseerimine
(1) Narkootiliste, psühhotroopsete ja lähteainete lõpliku identifitseerimise tagab
Politseiameti Kohtuekspertiisi- ja Kriminalistika Büroo.
(2) Narkootilisi, psühhotroopseid ja lähteaineid sisaldavate ravimite ja nende
kõlblikkuse määramise tagab Ravimiamet.
(3) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete lõpliku identifitseerimise inimpäritoluga
bioloogilistest materjalidest tagab Eesti Kohtuarstlik Ekspertiisibüroo.
(4) Politseiameti Kohtuekspertiisi- ja Kriminalistika Büroo, Eesti Kohtuarstlik
Ekspertiisibüroo ja Ravimiamet võivad tellida analüüse kodu- ja välismaistest
laboratooriumidest.
§ 10. Narkomaania leviku tõkestamine
(1) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku tarvitamise tõkestamist ning
narkomaania leviku vähendamist korraldatakse käesoleva seaduse ja riikliku programmi
alusel. Narkomaania ennetamise riikliku programmi kinnitab Vabariigi Valitsus ning seda
finantseeritakse riigieelarvest.
(2) Vabariigi Valitsus ja kohalikud omavalitsused soodustavad igati narkomaania leviku
tõkestamist taotlevate mittetulundusühingute ja
sihtasutuste tegevust.
§ 11. Narkomaania ravi
(1) Narkomaaniat ravitakse isiku vaba tahte alusel psühhiaatrilise abi seaduses (RT I
1997, 16, 260) ettenähtud korras.
(2) Vaimsete häirete tõttu endale või teistele ohtliku narkomaani haiglasse paigutamine
tema tahtest olenemata toimub psühhiaatrilist abi reguleerivate õigusaktide kohaselt.
§ 12. Narkomaani rehabilitatsioon
Narkomaaniat põdevate isikute rehabiliteerimist ja sotsiaalabi korraldavad Vabariigi
Valitsus ja kohalikud omavalitsused.
3. peatükk
VASTUTUS KÄESOLEVA SEADUSE JA NARKOOTILISTE NING PSÜHHOTROOPSETE AINETE KÄITLEMIST
REGULEERIVATE ÕIGUSAKTIDE RIKKUMISE EEST
§ 13. Füüsilise isiku vastutus
Käesoleva seaduse või muude narkootiliste, psühhotroopsete ja lähteainete käitlemist
reguleerivate õigusaktide rikkumise eest kannab füüsiline isik distsiplinaar-, haldus-
ja kriminaalvastutust seaduses ettenähtud korras.
§ 14. Juriidilise isiku haldusvastutus
(1) Juriidilise isiku poolt narkootilise, psühhotroopse või lähteaine käitlemise korra
rikkumise eest, kui käitlemiseks oli välja antud vastav luba - määratakse rahatrahv
kuni 200 000 krooni.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aine käitlemise eest ilma selleks
ettenähtud loata - määratakse rahatrahv kuni 300 000 krooni.
§ 15. Käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud õiguserikkumise asja menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud õiguserikkumise asja arutamise ja
halduskaristuse määramise õigus on halduskohtunikul.
(2) Käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud õiguserikkumise puhul kuuluvad
õiguserikkumise vahetuks objektiks olev narkootiline, psühhotroopne või lähteaine
kohustuslikule erikonfiskeerimisele.
(3) Menetlus käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud juriidilise isiku haldusõiguserikkumise
asjas, kaasa arvatud karistuse määramine, selle vaidlustamine ja jõustunud
halduskaristuse otsuse täitmine toimub käesolevas seaduses, haldusõiguserikkumiste
seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1995, 76-78, 1345; 83, 1441; 1996, 3, 56 ja 57; 26,
528; 31, 631; 48, 944; 83, 1488; 86, 1538; 1997, 1, 3 ja 4; 5/6, 30; 16, 259; 28, 423; 30,
472) ja täitemenetluse seadustikus (RT I 1993, 49, 693; 72/73, 1019; 1994, 1, 5; 16, 290;
89, 1515; 1995, 22, 327; 30, 380; 1996, 3, 57; 6, 101; 83, 1487; 1997, 1, 4; 5/6, 30 ja
32; 24, 364; 29, 447) ettenähtud korras.
(4) Käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud juriidilise isiku haldusõiguserikkumise kohta on
protokolli koostamise õigus politseiametnikel, tolliametnikel ja Ravimiameti ametnikel.
Protokollis tuuakse ära selle koostamise aeg ja koht, asutuse nimi ja aadress, kelle
nimel protokoll koostatakse, protokolli koostanud isiku ametinimetus, ees- ja
perekonnanimi, õiguserikkujaks olnud juriidilise isiku nimetus või ärinimi,
registreerimise number ja asukoht, tema pädeva esindaja ees- ja perekonnanimi ning
ametikoht, õiguserikkumise koht, aeg ja kirjeldus, viide käesoleva seaduse § 14
lõikele, mis näeb ette vastutuse selle õiguserikkumise eest, õiguserikkuja esindaja
seletus või märge seletuse andmisest loobumise kohta ja vajadusel muud andmed.
Protokollile kirjutavad alla selle koostanud isik ja õiguserikkuja esindaja. Kui
õiguserikkuja esindaja keeldub protokollile alla kirjutamast, teeb protokolli koostaja
sellesse vastava kande. Protokollile lisatakse õiguserikkuja esindaja kirjalikud
märkused protokolli, samuti protokollile allakirjutamisest keeldumise kohta.
(5) Kui füüsiline isik, tegutsedes juriidilise isiku töötajana või tema volitusel,
pani toime käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud õiguserikkumise, võib selle
õiguserikkumise eest kohaldada vastutust samaaegselt nii füüsilisele isikule
haldusõiguserikkumiste seadustiku alusel kui ka juriidilisele isikule käesoleva seaduse
§ 14 alusel.
4. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 16. Haldusõiguserikkumiste seadustiku
muutmine
Haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1995, 76- 78, 1345; 83, 1441;
1996, 3, 56 ja 57; 26, 528; 31, 631; 48, 944; 83, 1488; 86, 1538; 1997, 1, 3 ja 4; 5/6,
30; 16, 259; 28, 423; 30, 472) tehakse järgmised muudatused:
(1) Paragrahvi 78 sanktsioonis asendatakse sõna «viiekümne» sõnaga «saja».
(2) Paragrahvi 158 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse sõnad «väikeses ulatuses»
sõnadega «väikeses koguses».
§ 17. Kriminaalkoodeksi muutmine ja
täiendamine
Kriminaalkoodeksis (RT 1992, 20, 288; RT I 1997, 21/22, 353; 28, 423; 30, 472; 34, 535)
tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
(1) Paragrahvi 76 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu «psühhotroopse aine» sõnadega
«, narkootilise või psühhotroopse aine lähteaine».
(2) Paragrahvi 201 tekstist jäetakse välja sõna «vahendi» ning asendatakse sõnad
«muude uimastava toimega vahendite» sõnadega «muu uimastava toimega aine».
(3) Paragrahvi 2024 pealkirjas ja tekstis asendatakse sõna «vahendi» sõnaga «aine».
(4) Paragrahvi 2025 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse sõnad «väikeses ulatuses»
sõnadega «väikeses koguses».
(5) Paragrahvi 2092 pealkirja ja teksti täiendatakse pärast sõna «aine» sõnaga
«valmistamise,».
(6) Paragrahvis 2101:
1) lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad «, 2104 või 2105 ettenähtud kuriteo,»
sõnadega «või 2104 ettenähtud kuriteo, või»;
2) lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
«3) siis, kui nimetatud tegevuse objektiks oli narkootiline või psühhotroopne aine
suures koguses, -»;
3) lõikes 3 asendatakse sõna «edasiandmise» sõnaga «edasisaatmise».
(7) Paragrahvis 2102:
1) lõike 2 punktis 3 asendatakse sõnad «, 2104 või 2105» sõnadega «või 2104»;
2) lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.
(8) Paragrahvi 2103 lõike 2 punktis 5 asendatakse sõnad «, 2104 või 2105» sõnadega
«või 2104».
(9) Paragrahv 2104 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 2104. Unimaguna või kanepi ebaseaduslik külvamine või kasvatamine
(1) Unimaguna või kanepi ebaseadusliku külvamise või kasvatamise eest vähemalt
teistkordselt aasta jooksul pärast halduskaristuse kohaldamist samasuguse tegevuse eest -
karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.
(2) Sama tegevuse eest isiku poolt, kes on varem toime pannud mingi käesolevas
paragrahvis või käesoleva koodeksi §-des 2022, 2023, 2102 või 2103 ettenähtud
kuriteo, - karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni viie aastani.».
(10) Paragrahv 2105 tunnistatakse kehtetuks.
§ 18. Ringhäälinguseaduse muutmine
Ringhäälinguseaduse (RT I 1994, 42, 680; 66, 1145; 1995, 83, 1437; 97, 1664; 1996, 49,
953; 1997, 29, 448) § 19 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna «lõhkeainete» sõnadega
«, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete».
§ 19. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 1997. aasta 1. novembril.
Riigikogu esimees Toomas SAVI |