Intoksikatsioon
Mööduv seisund, mis järgneb aine manustamisele ja avaldub häiritud või muutunud somaatilistes, psüühilistes või käitumuslikes funktsioonides ja reaktsioonides (nt alkoholjoove).
  • Annus peab olema piisavalt suur ja kooskõlas aine toimega.
    Sõltuvuse korral võib mõnede ainete (alkohol, opiaadid) suhtes areneda märkimisväärne taluvuse tõus (tolerantsus) ja tavaliste toimete saavutamiseks võib kuluda kümneid kordi suuremaid annuseid kui tavaliselt. Sellest tulenevalt suureneb üledoseerimise   ja raske surmaga lõppeva intoksikatsiooni oht. Üledoseerimine võib olla seotud ka aine sõltuvusliku tarbimise korral kontrolli kadumisega tarvitatava aine koguse üle (nt rasked alkoholjoobed).
  • Peavad esinema ainele iseloomulikud intoksikatsiooni sümptomid, mis on piisavalt rasked selleks, et põhjustada kliiniliselt olulisi häireid teadvuse seisundis, tunnetuslikes funktsioonides, tajumises, emotsionaalses regulatsioonis või käitumises.

Intoksikatsioon võib tüsistuda trauma või muu kehavigastusega, muu tervisehäirega, deliiriumiga, koomaga (teadvusetus), krampidega sõltuvalt aine toimest.

 
Patoloogiline intoksikatsioon e. joove on seisund, mida on kirjeldatud seoses alkoholi kasutamisega. Erinevalt tavalisest joobest tekib juba suhteliselt väikeste annuste tarbimise järgselt sügav teadvusehäireseisund  koos agressiivse käitumise ja järgneva sügava unetaolise seisundiga, millest ärgates psüühikahäired on möödunud. Patoloogiline joove on väga harva esinev tervisehäire, erinevalt tavalise raske alkoholjoobe korral tekkivast agressiivsest käitumisest, mis enamasti on tüüpiliselt korduv ning sõltub inimese isiksuslikest omadustest ja individuaalsest tundlikkusest alkoholile.
.