Kõige kindlamaks võtteks on uimastava aine või spetsiifiliste laguproduktide määramine organismis (enamasti veres või uriinis). Tänapäeval on võimalus kasutada aine esmaseks tuvastamiseks suhteliselt lihtsaid ja käepäraseid immuunokeemilisi ekspress-meetodeid.

Paljusid aineid on võimalik tuvastada mitme päeva vältel pärast aine kasutamise lõpetamist: kanepitooted 5-14 päeva, fentsüklidiin 5-10 päeva, fenobarbitaal 14-30 päeva, amfetamiin 2-6 päeva ja metadoon 2-6 päeva pärast kasutamise lõppemist, sõltuvalt kasutamise regulaarsusest ja annustest. Juustes määratuna võib tuvastada veelgi varasemat narkootikumide kasutamist.

Immuunokeemiliste ekspress-meetodite korral tuleb arvestada valepositiivse vastuse võimalikkust. Näiteks kanepi puhul võib positiivse tulemuse saada selle passiivsel tarbimisel, kui isik on viibinud kanepisuitsust küllastunud ruumis. Seetõttu tuleb positiivne leid üldjuhul üle kontrollida täpsema uurimismeetodiga (tavaliselt sobib selleks gaaskromatograaf-mass-spektromeetria).   

Narkoanalüüsid osutuvad vajalikuks diagnoosi määramisel (nt narkojoobe tuvastamisel motoorsõidukijuhil), psüühikahäirete põhjuste kindlakstegemisel ja diferentsiaaldiagnostikas, uimastisõltuva isiku ravi jälgimisel ja surma põhjuste selgitamisel.