Unehäirete osakond

Unehäirete õe vastuvõtt 731 8804

Unehäirete osakonnas ravitakse ja uuritakse lapsi ja täiskasvanuid järgmiste probleemidega: unetus, unehäired, katkendlik uni, mittekosutav uni, norskamine, hingamispeetused, uneapnoe, positiivse õhurõhu ravi, autojuhtidel uneapnoe välistamine, rahutud jalad, uneaegne liigutushäire, liigunisus, uneskõndimine, unesrääkimine, uneskäitumine, narkolepsia, une-ärkveloleku rütmihäire, vahetustega töö puhune unehäire. Patsiente võetakse vastu kõikidest linnadest ja maakondadest.
Kõigil juhtudel algab koostöö pöördumisega unehäirete osakonna õe vastuvõtule. Õe vastuvõtule saab end registreerida kliinikumi kõnekeskuse telefonil 731 9100 või psühhiaatriakliiniku registratuuris Raja 31. Vastuvõtud toimuvad psühhiaatriakliinikus, Raja 31, kab A3009. Vastuvõtule registreerimiseks ei ole kohustuslik eriarsti saatekiri, kuid see on soovituslik.
Enne vastuvõtule pöördumist palume täita ja vastuvõtule kaasa võtta Uppsala uneuuringu küsimustik, emotsionaalse enesetunde küsimustik ning täita vähemalt kahe nädala jooksul unepäevikut.

Unehäirete osakonnas pakume abi järgmiste häirete korral:

Unetus ehk insomnia

Unetusele on iseloomulikud:
- korduvad raskused uinumisega, ei suudeta soovitud ajal uinuda vähemalt poole tunni jooksul
- korduvad raskused une kestusega, uni jääb liiga lühikeseks
- korduvad raskused une püsivusega -öised ärkamised, liiga varajane hommikune ärkamine
- korduvad une kvaliteedi häired, uni ei ole kosutav
- kuigi on olemas piisav võimalus ja aeg magada, ei saa magada.
- unetuse tõttu esineb päeval häiritust ja väsimust.

Uneaegsed hingamishäired

Uneaegseid hingamishäireid iseloomustavad:
- päevane unisus või väsimus
- vali norskamine
teadmiseks: alati ei esine norskamist uneaegse hingamishäire puhul
- korduvad ärkamised unest teadmata põhjusel
teadmiseks: vahel tekib unisuse ja une pikenemise asemel hoopis unetus- ei saa magama jääda või - uni on katkendlik
- tõusnud vererõhk
- võib olla kujunenud veresuhkru väärtuste tõus või suhkurtõbi
- võib olla teada, et uneajal esinevad hingamispausid
- võib esineda ärkamine lämbumistundega
- võib esineda higistamine ärgates, suukuivus ja hommikune peavalu
- südame rütmihäired tekivad uneajal
- võib olla vajadus öösel urineerida enam, kui 1 kord öö kohta
- võivad olla tekkinud mäluhäired
- võib esineda ravile mitte alluv meeleolualanemine

Rahutud jalad

- ebamäärane rahutus- ja ebamugavustunne jalgades või kätes ning sellega kaasnev vajadus jalgu ja/või käsi liigutada,
- rahutus- ja ebamugavustunne süveneb jalgades/ kätes rahuolekus, paigal olemise korral ja öösiti, liigutamine leevendab vaevust,
- öised ärkamised või magamajäämise raskused rahutus- ja ebamugavustunde tõttu jalgades

Perioodiliste jäsemeliigutuste häire, uneaegne liigutushäire

Uneaegseid liigutushäireid iseloomustavad:
- On kirjeldatud ,et uneajal liigutatakse sageli jalgu või käsi korduvalt iga mõnekümne sekundi järel
- Võib olla tavaline, et voodilina on hommikuks „krussis“ , lina võib kuluda ära jalgade kohalt
- Võib olla tunne, et uneajal oleks nagu tööd tehtud, hommikul on lihased jäigad või kanged
- Päevane unisus, väsimus

Liigunisus

Liigunisust iseloomustab:
- uneaja pikenemine
- tugev unisus ja raskus püsida ärkvel päevasel ajal
- päeval on vajadus teha uinakuid
- mittekosutav uni ja sellega kaasnev liigne väsimus
- raskus olla ärkvel hilisõhtul või ärgata varahommikul.

Narkolepsia

Narkolepsiat iseloomustab:
- ülemäärane unisus, mis viib korduvatele päevastele uinakutele, mis iseloomulikult on värskendavad ja vastupandamatud
- katapleksia ehk äkilised lihastoonuse kaotuse hood, mis tekivad positiivse või negatiivse tundega seoses (naer, vihastamine). Näiteks võib põlvedes või kätes tekkida nõrkus või võib kukkuda lihasnõrkuse tõttu. Hoog möödub üsna kiiresti.
- unehalvatus ehk liigutusvõimetuse hood uinumisel või ärkamisel,
- uinumise või ärkamise aegsed hallutsinatsioonid ehk meelepetted.

Uneskõndimine, unesrääkimine, uneskäitumine

- Uneajal tõustakse voodist või käitutakse voodi piires, käiakse ringi, võidakse kõnelda.
- Kõrvaltvaatajale võib paista hirmunud olek, isikuga pole võimalik kontakti saada.
- Isik võib kõnetamise korral alluda korraldustele, kuid ei ole ärkvel.
- Kummalised liigutused ja häälitsused uneajal
- Isikul endal ei ole käitumise kohta mälestusi või on mälestus unenäost või sündmustikust, mis näis olevat käitumise põhjuseks.
- Käitumine võib olla ohtlik inimesele endale või teistele.

Une-ärkveloleku rütmihäired

- Uneaeg on nihkunud tavalisest tunduvalt varasemaks või hilisemaks.
- On suuri raskusi magamisega tavapärasel ajal (23-7)
- Seetõttu võib olla tegu uinumisraskusega, liiga kaua hommikul magamisega, liiga varase ärkamisega, tugeva unisusega päeva hommikul või õhtul.
- Võib olla kalduvus magada mitme perioodina ööpäevas
- Unerütmi ei suudeta muuta või see valmistab tunduvaid raskusi
- Vahetustega töö puhul on suuri raskusi magamisega ajal, mil see oleks võimalik
- Sage unisus või unetus

Kontrast

Reavahe

Teksti suurus

Unehäirete osakond

Unehäirete osakonnas pakume abi järgmiste häirete korral: