Professorid Tuuli Metsvaht ja Irja Lutsar pälvisid riigi teaduspreemia (13.02.2023)

Riigi teaduspreemia arstiteaduste valdkonnas pälvisid Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar ja Tartu Ülikooli Kliinikumi laste intensiivravi ja farmakoteraapia vanemarst-õppejõud professor Tuuli Metsvaht tööde tsükli „Vastsündinute sepsise interdistsiplinaarne käsitlus“ eest. Aastapreemiad (à 20 000 eurot) antakse välja eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest. 

Professor Tuuli Metsvaht on Tartu Ülikooli Kliinikumi vanemarst-õppejõud anestesioloogia erialal ning pikaajaline laste intensiivravi osakonna juhataja. Samuti on ta Tartu Ülikooli laste intensiivravi ja farmakoteraapia professor. 

Professor Tuuli Metsvaht: Olen väga tänulik kogu meie uurimisrühma nimel selle väga suure tunnustuse eest. Nendes töödes kajastub kaugelt rohkemate inimeste panus meie igapäevatöös oluliste teemade edasi viimisel. Annan oma parima, et see tunnustus jõuaks kõikide kaasteelisteni ja aitaks hoida motivatsiooni ja sära silmades.

Meie tööde keskseks teemaks olev vastsündinu sepsis on üks sagedasi probleeme vastsündinueas, moodustades ¼ kõikidest vastsündinuea surma põhjustest maailmas. Lisaks on teada, et vastsündinu sepsise läbi teinud lastel on suurem risk psühhomotoorse arengu probleemide tekkeks hilisemas vanuses.

Parim viis haigusega tegelemiseks on selle vältimine, ehkki alati ei ole see võimalik. Meie uurimisrühma vastsündinu varast kolonisatsiooni käsitlevad tööd viitavad seedetraktile kui ühele peamisele sepsise tekitajate reservuaarile. Sealjuures koloniseeruvad enneaegsed vastsündinud ennekõike haiglas levivate suurema virulentsuse ja antibiootikumresistentsusega mikroobidega. Varast kolonisatsiooni saab mõjutada erinevate perekeskse intensiivravi kompleksi kuuluvate meetmete, s.h oma ema rinnapiimaga toitmisega.

Vastsündinuid ei ole asjata nimetatud „viimasteks terapeutilisteks orbudeks“. Sellega mõeldakse, et paljud vastsündinutel kasutatavad ravimid on kasutusel „off-label“, s.t registreeritud näidustust omamata, mistõttu nende ohutus ja õige annustamine pole teada. Uuemad ravimid ei jõuagi või jõuavad vastsündinuteni suure hilinemisega, kuna kliiniliste uuringute läbi viimine selles haigete grupis on keerukas. Samas ei ole nii ravimi annuste kui kliinilise efekti ekstrapoleerimine mitte ainult täiskasvanutelt vaid ka suurematelt lastelt sageli võimalik. Näitasime seda oma vastsündinu hemodünaamika toetust käsitlevates töödes ilmekalt. Antibakteriaalsete ravimite farmakokineetika ja kliiniline efektiivsus ongi olnud üheks meie uuringute ja rahvusvahelise koostöö keskmeks. Tulemusena on ravimi valiku ja annustamise soovitused jõudnud mitmetesse rahvusvahelistesse juhenditesse (nt NICE juhised, WHO antibakteriaalse ravi juhised). Ent „üks (ka suurusele kohandatud) annus kõigile“ ei ole alati rakendatav. Seetõttu oleme viimastel aastatel uurinud individuaalse annustamise võimalusi kitsa terapeutilise laiusega ravimite puhul, nagu vankomütsiin.