President Kersti Kaljulaid tunnustas kliinikumi töötajaid Aasta Õe ja Aasta Hooldustöötaja tiitlitega (27.05.2021)
President Kersti Kaljulaid andis rahvusvahelisel õdede päeval üle Aasta Õe ja Aasta Hooldustöötaja tiitlid.
Aasta õe tiitli laureaat Angelika Lall on töötanud Tartu Ülikooli Kliinikumis õena 31 aastat. „Minu soov saada õeks tuli mu lapsepõlvest, kandsin edasi ema soovi õppida meditsiini,“ selgitas oma teekonda õeks saamisel Angelika Lall. Tööd kliinikumis alustas ta Tartu Meditsiinikooli õe õpingute teisel õppeaastal sanitarina kardioloogia osakonnas, kus jätkas kooli lõpetamisel tööd õena 13 aastat, seejärel oli ta 13 aastat statsionaarse taastusravi osakonna vanemõde ning alates 2015. aastast on Angelika Lall statsionaarse õendusabi osakonna juhataja.
Angelika Lall on andnud suure panuse iseseisva statsionaarse õendusabiteenuse arendamises nii Kliinikumis kui ka kogu Eestis. „Kliinikumi statsionaarse õendusabi osakonnas keskendume kvaliteetse ja patsiendile võimalikult tervikliku raviteenuse pakkumisele. Patsiendid tulevad siia enamuses kliinikumi aktiivravilt õendus-ja põetusprotseduuride jätkamise vajadusega või palliatiivseks raviks. Patsiendid kes vajavad taastumiseks või iseseisva toimetuleku säilitamiseks esmastes toimingutes pikemalt meditsiinilist abi, nõustamist ja hoolt. Nüüd juba aasta oleme pakkunud ka statsionaarset hospiitsravi ja taganud perearstide kaudu suunatud patsientidele kiire teenusele pääsemise. Koostöös Tartu linnaga pakume hooldusabi teenust hooldekodusse suunduvatele klientidele,“ kirjeldab Angelika Lall statsionaarse õendusabi osakonna tööd. „Koroonaajal püüdsin meie töötajatele igati toeks olla ning osalesin esimese COVID-19 laine ajal kontroll- ja testimisepunktide töös. Teise laine ajal oli meil enda osakonnas olukord üsna keeruline, tuli tegeleda suurema puhangu ennetamisega, organiseerida patsientide testimist ja vaktsineerimist ning testin siiani töötajaid.“
Aasta hooldustöötaja tiitli laureaat Margit Hünnoneni on toonud hooldustöö juurde isiklik kogemus. „Hooldasin lähedast võimalikult kaua kodus, selle käigus õppisin ma palju ning tundsin, et tahan inimeste eest hoolitseda ning neid aidata,“ selgitab Margit Hünnonen oma tööd hooldajaks. Lähedase hooldamine viis ta õppima hooldustöötajaks, mis on tema tööks olnud viimased kuus aastat. Esimeste tööaastate järel hooldekodus asus Hünnonen kliinikumis tööle esmalt erakorralise meditsiini osakonnas ning seejärel kaks aastat tagasi intensiivravi osakonnas. Lisaks põhitööle panustab ta ka uute ja praeguste hooldustöötajate õpetamisesse. Margit Hünnoneni omadus säilitada inimlikkus ka kõige ekstreemsemates olukordades on silma jäänud nii kolleegidele kui ka patsientidele. Hetkel töötab Tartu Ülikooli Kliinikumi esimeses COVID-19 intensiivravi osakonnas.
KOMMENTAAR
Angelika Lall:
Tunnustuse saamine tuli ootamatult, ma ei oodanud seda, aga see on meeldiv üllatus. Mul on hea meel, et on märgatud õendusjuhtide tööd – see on vastutusrikas töö ning õendusjuhil peab endal olema nägemus kvaliteetsest inimkesksest raviteenusest, mida ta pakkuda tahab. See on tunnustus kõikidele õendusjuhtidele.
Margit Hünnonen:
Tunnustusest kuulmine oli mulle uskumatu ehmatus, aga ka suur rõõm ja au. Ma ei ole kindel, millega ma olen selle ära teeninud. Võtan seda kui tunnustust kõikidele meie töötajatele. Ravitöö intensiivravi osakonnas on meeskonnatöö ja oma tööd on võimalik teha hästi ja väga hästi tänu oma meeskonnale. Ühtlasi on see tunnustus kõikidele meie hooldustöötajatele.