Patsiendiohutuskultuuri uuring Tartu Ülikooli Kliinikumis (29.09.2023)
19. maist kuni 16. juunini 2023 viidi Tartu Ülikooli Kliinikumi töötajate seas teistkordselt läbi patsiendiohutuskultuuri uuring. Andmete kogumiseks kasutati AHRQ Surveys on Patient Safety Culture (SOPS) Hospital Survey küsimustikku, mis koosnes 34 ohutuskultuuri hindavast küsimusest. Uuringu viisid 2023. aastal läbi ka mitmed teised Eesti haiglad.
Elektroonilise küsimustiku täitis 330 töötajat 28 kliinikust ja teenistusest, enim vastanuid oli sisekliinikust ning anestesioloogia ja intensiivravi kliinikust. Ligi pooled (48%) uuringus osalejatest olid õed, abiõed ja ämmaemandad, 24% arstid, 11% füsioterapeudid, logopeedid, psühholoogid, sotsiaaltöötajad ja teised tervishoiuspetsialistid, 9% tugipersonali esindajaid ning 8% hooldustöötajad. Enam kui pooled küsitletutest (54%) olid haiglas töötanud 11 aastat ja enam, 52% vastanutest töötas Kliinikumis 30–40 tundi nädalas ning enamikul (89%) oli tööl otsene kokkupuude patsientidega.
Kirjeldades oma üksuse ohutuskultuuri, nõustuti kõige enam väitega, et kiirel ajal aitavad töötajad üksteist ning seda toetab ka vastajate positiivne hinnang tõhusale meeskonnatööle. Enam kui pooled vastanutest nõustusid ka sellega, et vigade esinemise korral keskendutakse pigem vigadest õppimisele kui töötajate süüdistamisele ning 43% töötajate hinnangul vaadatakse üksuses patsiendiohutuse parandamise eesmärgil regulaarselt tööprotsesse üle ning tehakse vajalikke muudatusi.
Samas esineb töötajate hinnangul ka negatiivse ohutuskultuuri ilminguid. Näiteks 25%–30% vastanute hinnangul ei toetata piisavalt patsiendiohutuse vastu eksinud töötajaid, töötajatele pannakse pahaks nende tehtud vigu ning patsiendiohutusjuhtumitest raporteerimisel tundub töötajatele, et juhtumi käsitlemise asemel karistatakse pigem juhtumist teatajat.
Peaaegu kaks kolmandikku vastanutest nõustusid väitega, et ületundide tegemine ja osakonna kiire töötempo võib mõjutada patsientide ohutust.
Patsiendiohutusega seotud suhtlemist hinnati üldiselt positiivselt. Peaaegu kolme neljandiku vastanute hinnangul antakse enamasti või alati teada, kui märgatakse midagi, mis võib patsientide ravi negatiivselt mõjutada. Enam kui poolte vastanute hinnangul teavitatakse töötajaid üksuses juhtunud vigadest, neid vigu arutatakse ja töötajatele antakse ka tehtud muudatustest teada. Siiski tuleb ligi 20% vastanute hinnangul ette olukordi, kus töötajad ei julge esitada küsimusi, kui midagi tundub olevat valesti.
Positiivse trendina võrreldes 2020. aastaga on suurenenud patsiendiohutusjuhtumitest teatamine. Viimase aasta jooksul andsid vähemalt ühest patsiendiohutusjuhtumist teada 53% õdedest, 44% tervishoiuspetsialistidest, 40% arstidest, 38% tugipersonalist ning 20% hooldajatest. Patsiendiohutusjuhtumitest raporteerimine ei seostunud sellega, kas töötaja puutub oma töös igapäevaselt patsientidega kokku või mitte. Sagedamini teatasid juhtumitest töötajad, kelle nädala töötundide arv oli suurem.
Uuringust selgus, et varasema küsitlusega võrreldes olid töötajad patsiendiohutuse suhtes kriitilisemad ning vähenenud oli nende töötajate osakaal, kes hindasid patsiendiohutust oma üksuses väga heaks või suurepäraseks. Oma töövaldkonnas hinnatakse patsiendiohutust enamasti heaks või rahuldavaks, 23% vastanute hinnangul on nende üksuses patsiendiohutus väga hea ning 4% arvates suurepärane. Kõige kõrgemalt hindasid patsiendiohutust oma üksuses hooldajad ning kõige madalamalt arstid. Pikema staažiga töötajad hindasid patsiendiohutust oma üksuses tagasihoidlikumalt, samuti andsid patsiendiohutusele madalama hinnangu suurema koormusega töötavad inimesed.
Ohutuskultuuri koondnäitajad
Patsiendiohutuskultuuri mõõdik võimaldab hinnata ohutuskultuuri erinevaid dimensioone ning arvutada iga hinnatava aspekti kohta positiivsete hinnangute keskmise skoori. Selleks leitakse iga dimensiooni kirjeldava väite positiivsete hinnangute osakaal (negatiivselt sõnastatud väidete puhul negatiivsete hinnangute osakaal) ning arvutatakse nende osakaalude keskmine väärtus.
Kirjeldatud kümnest patsiendiohutuskultuuri dimensioonist hinnati kõige kõrgemalt vahetu juhi toetust patsiendiohutuse tagamiseks ning suhtlemise avatust, kõige madalamalt aga personali olemasolu ja töökorraldust. Patsiendiohutuskultuuri dimensioonide hinnangute järjestus on esitatud joonisel 1.
Uuringus osalenutel oli võimalus lisada ka vabas vormis arvamusi ja ettepanekuid. Kõige enam oli kommentaare töökoormuse ning patsiendiohutusjuhtumite registreerimise korralduse kohta.
Patsiendiohutuskultuuri uuringut viidi Kliinikumis läbi teist korda. Uuring aitab mõista ja ajas hinnata, milline on töötajate arvates patsiendiohutuskultuuri tase Kliinikumis, millised on valdkonnad, kus ohutuskultuur on tugev ning millistes valdkondades on vajakajäämisi, võimaldades heade praktikate jagamist ning parendustegevuste kavandamist probleemsetes valdkondades. Samuti aitavad taolised uuringud suurendada töötajate teadlikkust ning kaasatust patsiendiohutuse teemadesse.
Ohutuskultuuri hinnangute võrdlus kahel aastal näitab, et 2023. aastal oli mõnevõrra vähenenud positiivsete hinnangute osakaal ning suurenenud negatiivsete hinnangute osakaal. Tulemuste tõlgendamisel tasub silmas pidada, et vastusevariantide arv oli 2020. ja 2023. aastal kasutatud küsimustikes erinev ning see võib mõjutada hinnangute jaotumist. Ka oli erinevusi väidete sõnastuses.
Täname uuringus osalejaid, kes andsid panuse patsiendiohutuskultuuri parendamiseks! Patsiendiohutuskultuuri uurigu andmed analüüsis ja kokkuvõtte koostas TÜ kliinilise meditsiini instituudi sisekliiniku kaasprofessor Kaja Põlluste.
Uuringumeeskonna nimel
Ilona Pastarus
Õenduse ja patsiendikogemuse juht