Immuniseerimisnädal toob fookusesse täiskasvanute vaktsineerimise vajaduse (22.04.2022)

25.-29. aprillil tähistatakse kliinikumis immuniseerimisnädalat, et juhtida tähelepanu täiskasvanute vaktsineerimise vajadusele. Immuniseerimisnädala raames oodatakse täiskasvanuid vaktsineerima lisaks gripile ja COVID-19 vaktsiinile ka puukentsefaliidi, leetrite ja difteeria-teetanuse vaktsiiniga juba tuttavatesse asukohtadesse – L. Puusepa 8 galeriis asuvatesse vaktsineerimisboksidesse ja kliinikumi kabinettidesse Kvartali keskuses.

Vaktsineerima on oodatud kõik täiskasvanud, nii kliinikumi töötajad kui ka linnakodanikud. „Iga tervishoiutöötaja peaks üle vaatama oma vaktsineerimisstaatuse. Eeldame, et kõik kliinikumi töötajad on vaktsineeritud vastavalt riiklikule immuniseerimiskavale. Kui nende vaktsiinide kohta puudub dokumentatsioon, on vaktsiin tegemata jäänud. Mõningaid immuniseerimiskava vaktsiine on võimalik manustada täiskasvanueas. Lisaks sellele vaktsineerime töötajaid immuniseerimiskavasse mittekuuluvate vaktsiinidega,“ sõnas infektsioonikontrolli teenistuse direktor dr Matti Maimets immuniseerimisnädalat kommenteerides ning vastas Kliinikumi Lehe palvel mõnele vaktsineerimiseteemalisele küsimusele.

Milliste vaktsiinvälditavate haiguste vastu peaksid täiskasvanud end vaktsineerima?

Täiskasvanute vaktsineerimine on oluline, sest vaktsineerimisega välditakse või piiratakse oluliselt epideemiate tekke tõenäosust. Vastavalt riiklikule immuniseerimiskavale peaksid kõik täiskasvanud end kümne aasta tagant vaktsineerima difteeria ja teetanuse vaktsiiniga.

Kliinikumi töötaja peab olema kindlasti vaktsineeritud järgmiste vaktsiinidega:

• B-viirushepatiidi vaktsiin (HBV)
• difteeria ja teetanuse vaktsiin (dT)
• leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin (MMR)
• gripivaktsiin
• SARS-CoV-2 vaktsiin

Kui sageli peaks nende haiguste vastu vaktsineerima?

Gripi vastu vaktsineeritakse igal aastal, SARS-CoV-2 vaktsiini manustamissagedus on praegu väljatöötamisel. MMR vaktsiini manustatakse sõltuvalt anamneesist 1 või 2 doosi, HBV vaktsiini 3 doosi ja dT iga 10 aasta järel, vajadusel sagedamini.

Millised mõjud on haigestumisel vaktsiinvälditavatesse haigustesse?

Difteeria suremus on 5–10%, lastel kuni 20%, teetanuse suremus on 30%, eakatel 50%. Veerand leetripatsientidest vajab hospitaliseerimist, leetrite letaalsus on alla 1%. Puukentsefaliidi viirus võib põhjustada raskeid neuroloogilisi jääknähte, selle letaalsus on 0,5-2%. Gripisurmade arv on Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul aastas 300 000–600 000. SARS-CoV-2 surmajuhtude arv kokku on ametlikult üle 6 miljoni. Infektsioonhaiguse mõju ühiskonnale ületab kaugelt ainult surmajuhtudega seotud mõju.

Difteeria võib avalduda neelu-, kõri- ja ninapõletikuna,  kaasneb palavik, kurguvalu, kaela lümfisõlmede suurenemine ja kaela turse, võimalik on ka südamelihase kahjustus. Teetanus põhjustab lihaskrampe.

Leetrid avalduvad kurgu- ja silmapõletikuna ning iseloomuliku lööbena, sagedased  tüsistused on kopsupõletik või keskkõrvapõletik, harvem peaajupõletik.

Puukentsefaliit mõjutab kesknärvisüsteemi, ilmneda võivad gripitaolised haigusnähud, palavik koos pea- ja lihasevaludega. Viirus võib edasi tungida ajju ja ajukelmetele ning põhjustada meningiiti – võib tekkida kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne.

Kuidas saab inimene kontrollida, milliste haiguste vastu ta on vaktsineeritud ning mille vastu ta peaks vaktsineerimise ette võtma?

Kõik vaktsineerimised peaksid olema kirjas digiloos. Kui neid seal kirjas ei ole, tuleb otsida üles immuniseerimispass või küsida perearstilt. Kui andmed puuduvad, loetakse inimene mittevaktsineerituks.

Kliinikumi Leht

Vaktsineerimine immuniseerimisnädalal

Vaktsineerida saab järgmiste vaktsiinidega:

Vaktsineerimise asukoht
L. Puusepa 8 galeriis esmaspäevast reedeni 11.00–13.00;
Kvartali keskuses esmaspäevast reedeni 16.00–18.00 ja laupäeval 12.00–14.00.