Veenilaiendite skleroteraapia

Skleroteraapia on üks naha-aluste veenilaiendite raviks kasutatav ravimeetod, mille puhul süstitakse veenide siseselt skleroseerivat ainet (tavaliselt Aethoxyskleroli). Aine tekitab veeni sisekesta rakkude kahjustuse ning põletikureaktsiooni, mille järgselt soone valendik sulgub, aegamööda areneb armkude ja nähtav veenilaiend kaob. Enamasti kasutatakse antud ravimeetodit parema kosmeetilise efekti saavutamise eesmärgil, harva kroonilise venoosse puudulikkuse ning kapillaarsete veenikomude sulgemiseks korduvate verejooksude korral. 

Vastunäidustused

  • Teadaolev allergia aethoxysklerolile või kõrgenenud allergiavalmidus.
  • Teadaolev avatud foramen ovale.
  • Raske süsteemne haigus ja/või üldseisund.
  • Äge haigestumine (k.a. viirusinfektsioon).
  • Liikumishäire.
  • Alajäsemete arteriaalse verevarustuse häire.
  • Vere hüübimis-süsteemi haigused (k.a. varasem süvaveenide tromboos).
  • Väljendunud migreen.
  • Bronhiaalastma.
  • Naha kahjustus töödeldavas piirkonnas.
  • Mikroangiopaatia või neuropaatia sümptomid.
  • Rasedus ja imetamine.

Enne protseduuri

  • Valige mugavad ja piisavalt avarad riided ning jalatsid (vältige kõrge kontsaga ja pika säärega jalanõusid).
  • Hoiduge suitsetamisest ja alkoholist.
  • 1−2 nädalat enne protseduuri võib alustada venotoonikumi 1−2 kuulist kuuri.
  • Kui soovite koheselt alustada kompressioonravi sukkadega, võtke need kaasa: soovitatav II kompressiooniklass 23−32 mmHg survega.
  • Arvestage, et sõltuvalt töödeldavate veenide hulgast võib vaja minna mitut protseduuri ning ühe protseduuri käigus teostatakse mitmeid süsteid.

Protseduuri ajal

  • Skleroteraapia teostamise ajal olete lamavas asendis.
  • Täiendavat tuimastust ja valuvaigistavaid preparaate üldjuhul ei kasutata.
  • Töödeldava piirkonna nahk puhastatakse antiseptilise lahusega.
  • Veenide kulgu pidi tehakse peene nõelaga süstlaga üks kuni mitu süstet. Süstekohad komprimeeritakse ja kaetakse plaastriga.
  • Protseduuri lõppedes asetatakse jalale kompressiooniks elastne side või tõmmatakse jalga kompressioonsukk (23-32 mmHg).

Peale protseduuri

  • Kompressioonravi kasutage vähemalt 3 nädalat. Vahetult protseduuri järgselt on vajalik kompressioon ka öösel (1−2 ööpäeva). Edasi kompressioonravi päevasel (aktiivsel) ajal:
    • kompressioonsukad või sukkpüksid 23–32 mmHg,
    • elastne side (7cm lai 10–12 m pikk) siduda alates labajalast suunaga ülespoole.
  • Jalutage igapäevaselt, ka vahetult protseduuri järgselt. Tugevam füüsiline koormus ja trenn on soovitatav ühe nädala möödumisel.
  • Duši all pesta võib protseduuri järgsel päeval. 2−3 nädalat ei ole soovitatavad kuum vann ja saun.
  • Vältige päevitamist ja solaariumi 1−2 kuud (hüperpigmentatsioon!).
  • Vältige täiendavat nahaärritust ühe nädala jooksul (nt raseerimist, depilatsiooni).
  • Kasutage vajadusel valuvaigistit (paratsetamool, ibuprofeen).
  • Süstekohtade ärrituse vähendamiseks võib lokaalselt kasutada NSAID kreemi/geeli.
  • Hoiduge suitsetamisest ja alkoholist.
  • Probleemide korral pöörduge arsti konsultatsioonile (tugev allergiline reaktsioon, jala ulatusliku turse teke, hingamisraskused).
  • Pöörduge järelkontrolli Teile määratud ajal, tavaliselt 4–5 nädala möödudes.

Võimalikud kõrvaltoimed

Pärast skleroteraapiat võib esineda süstekohtade ärritust ja punetust, mis mööduvad mõne päevaga.

Harvematel juhtudel võib esineda:

  • allergilised reaktsioonid (anafülaktiline šokk, astma, nahalööve).
  • Peavalu, migreeni ägenemine (eriti vahu süstimisel).
  • Süvaveenide tromboos ning kopsuarteri trombemboolia (soodustavateks faktoriteks hormoonpreparaatide kasutamine ning suitsetamine).
  • Pindmiste veenide tromboflebiit.
  • Naha nekroos või haavand süstekoha piirkonnas.
  • Naha hüperpigmentatsioon ehk tumenemine töödeldavas piirkonnas (soodustavaks faktoriks päevitamine, solaarium).
  • Süstekohas hematoomid ja naha põletikuline reaktsioon koos valulikkusega.
  • Veenilaiendite taasteke või allumatus skleroteraapiale, uue kapillaarse veenivõrgustiku teke süstitud piirkonda.

Koostaja: dr Heli Järve
03/2021