Vaktsineerimine peale vereloome tüvirakkude siirdamist
Pärast vereloome tüvirakkude siirdamist kaob järk-järgult kaitse vaktsiinvälditavate haiguste vastu. Need on haigused, mille vastu olete enne siirdamist vaktsineeritud. Oma toime kaotavad nii täiskasvanu- kui ka lapseeas tehtud vaktsiinid. Seetõttu tekib pärast siirdamist taas oht haigestuda erinevatesse nakkushaigustesse nagu leetrid, difteeria, läkaköha jm. Kuna immuunsüsteemi täielikuks taastumiseks pärast siirdamist kulub mitu aastat ning varasemalt tehtud vaktsiinide toime on nõrgenenud või sootuks kadunud, siis pärast nakatumist võib haigus kulgeda tavapärasest raskemalt.
Organismi kaitsevõime tugevdamiseks on vajalik pärast siirdamist taas vaktsineerida enamike vaktsiinvälditavate haiguste vastu, milleks on:
- difteeria
- teetanus
- läkaköha
- lastehalvatus
- haemophilus influenzae b infektsioon
- B-viirushepatiit
- A-viirushepatiit
- leetrid
- mumps
- punetised
- COVID-19
- hooajaline gripp
- HPV infektsioon
- pneumokokkinfektsioon
- meningokokkinfektsioon
- puukentsefaliit
Tuulerõugete ja vöötohatise vastase vaktsineerimise vajaduse otsustab arst vastavalt varasemale läbipõdemisele või vaktsineerimisele, hematoloogilise haiguse hetkeseisule ja täiendavate vereanalüüside vastustele.
Pärast siirdamist ei vaktsineerita tuberkuloosi ja rotaviiruse vastu.
Reisimisega seotud vaktsiinid (nt kollapalaviku, kõhutüüfuse, marutõve vaktsiin) on samuti pärast siirdamist oma toime kaotanud ja tuleb enne reisimist uuesti manustada.
Tavaliselt alustatakse vaktsineerimisega 6-12 kuud pärast siirdamist. Vajadusel võib teatud haiguste vastu (pneumokokkinfektsioon, COVID-19, gripp) vaktsineerida juba 3 kuud pärast siirdamist. Elusnõrgestatud vaktsiine (leetrivaktsiin, tuulerõuge vaktsiin, vöötohatise vaktsiin) võib manustada 2-5 aastat pärast siirdamist.
Vaktsineerimine on eriti oluline, kui pahaloomuline haigus on retsidiveerunud, kasvajavastane ravi jätkub või on tekkinud siirik-peremees vastane haigus. Sellistel juhtudel on immuunsüsteem oluliselt nõrgestatud kas haiguse või selle ravi tõttu ning nakkushaigused võivad kulgeda raskelt, lõppeda pikaajaliste tüsistuste või surmaga. Arsti poolt soovitatud vaktsiinid ei ole nõrgenenud immuunsüsteemiga patsientidele ohtlikud, ei põhjusta haigestumist ega pahaloomulise haiguse progressiooni. Küll aga võivad teatud seisundid ja mõned ravimid vaktsiinide toimet nõrgestada, mistõttu võib olla vajalik manustada lisadoose või vaktsineerimine edasi lükata. Samamoodi võib olla vajalik edasi lükata elusnõrgestatud vaktsiinide manustamist. Missuguseid vaktsiine ja millal Teile saab manustada, otsustab arst.
Tavaliselt manustatakse ühel visiidil 1-4 vaktsiini, sõltuvalt patsiendi eelistustest, varasematest reaktsioonidest (kui on esinenud) ja konkreetsetest vaktsiinidest. Võimalusel planeerime vaktsineerimise hematoloogi vastuvõtuga samale päevale. Kui järgmise süsti jaoks kokkulepitud ajal ei saa tulla, siis vaktsineerimisskeemidega reeglina otsast peale ei alustata, jätkame pooleli jäänud koha pealt hiljem. Vaktsineerimist alustades määrab esialgse vaktsineerimisplaani nakkushaiguste arst ning edasi jääte kohtuma õega, kes teostab vaktsineerimised ja lepib kokku järgmiste süstete ajad.
Siirdamisjärgsetest vaktsiinidest osa on Teile tasuta (kompenseerib Tervisekassa või Tartu Ülikooli Kliinikum), osa on tasulised. Lastel võib olla võimalik jätkata vaktsineerimist osaliselt ka riikliku immuniseerimiskava järgi. Täiendavat infot vaktsineerimise maksumuse kohta saab personalilt.
Tartu Ülikooli Kliinikumis siiratud patsientide siirdamisjärgne vaktsineerimine toimub Tartu Ülikooli Kliinikumis ning vaktsineerimist koordineerib nakkushaiguste arst. Kui nakkushaiguste arst on andnud selleks loa ja vastavad juhised, võib osa vaktsiine manustada ka elukohajärgses tervishoiuasutuses või perearstil.
Lisaks tuleb vaktsineerimisele suunata ka siiratud patsiendi pereliikmed ja lähedased. Vaktsineerimisega kaitseb pereliige nii ennast kui ka Teid, kuna ei too endaga koju kaasa töökollektiivides, kooli- ja lasteasutustes sagedasti levivaid infektsioone. Lähedased peavad olema vaktsineeritud riikliku immuniseerimiskava järgi, lisaks peab kaitse olema hooajalise gripi, COVID-19, tuulerõugete vastu. Lähedaste täiendav vaktsineerimine kavaväliste vaktsiinidega on tasuline.
Tähelepanu! Lähedased ise võivad olla mõnda aega potentsiaalseks nakkusallikaks pärast teatud vaktsiinide manustamist. Enne lähedaste vaktsineerimist rotaviiruse-, tuulerõugete ja ninakaudse gripivaktsiiniga tuleb konsulteerida nakkushaiguste arstiga.
Koostaja: dr Bruno Saar
2023