Unearteri operatsioonid

Unearteri operatsioon on vajalik, kui Teie arteris (ajju verd toovas veresoones) on mõni haiguslik seisund põhjustanud olulist verevoolu takistust ning ravimid ja elustiili muutused pole andnud soovitud tulemusi.

Endarterektoomia ja/või arteri plastika käigus eemaldatakse sulgunud või kitsenenud arterist verevoolu takistavad aterosklerootilised naastud koos trombidega (endarterektoomia) ning taastatakse arter, kasutades vajadusel soone õige laiuse säilitamiseks muust materjalist lappi (arteri plastika), mille tagajärjel paraneb verevool ajju.

Endovaskulaarse stentimise ja angioplastika käigus paigaldatakse arterisse stent, et unearter püsiks paremini avatuna ja tagaks piisava verevoolu ajusse. Angioplastika korral laiendatakse veresoont spetsiaalse rõhuga täidetava ballooni abil, mille tulemusena see surub rõhuga ummistuse vastu veresoone seinu ja avab tee verele.

Trombektoomia käigus eemaldatakse arteri seest seda ummistavad trombimassid.

Unearteri operatsioon teostatakse enamasti üldanesteesias.

Operatsioonieelsel päeval

• Tehakse Teile vajalikud uuringud: vereanalüüsid, vererõhu mõõtmine, EKG jms.
• Peate täitma ja allkirjastama vajalikud dokumendid (operatsiooniks nõusoleku leht, anesteesiaeelne küsitlusleht).

Operatsioonipäeva hommikul

• Ärge sööge ega jooge (vähese veega võib võtta ravimid, mida määrab anestesioloog).
• Eemaldage lahtised hambaproteesid, kontaktläätsed, käekell ja ehted.
• Käige duši all.
• Teil raseeritakse operatsiooni piirkond karvadest. Ise raseerida ei tohi.

Peale operatsiooni

• Viibite kuni paar päeva osakonna jälgimispalatis.
• Operatsioonipäeval peate lamama. Lamada võib selili või opereerimata küljel. Püsti tõusta pole lubatud.
• Operatsiooni käigus on haava pandud haavadreen, mis tavaliselt eemaldatakse järgmisel päeval.
• Peale operatsiooni võite haava piirkonnas tunda valu ja võib olla raske neelata. Teile manustatakse valuvaigisteid.
• Haava piirkonnas võib esineda verevalumeid, mis enamasti kaovad iseenesest. Suuremate hematoomidega tegeleb vajadusel raviarst.
• Operatsioonile järgneval päeval võite istuda ning pearingluse puudumisel ka kõndida.

Kodune enesehooldus

• Haava siduge vajadusel, kui plaaster määrdub või märgub, soovitavalt üle 1−2 päeva. Haavahoolduseks vajaminevad vahendid saate osta apteegist (antiseptik, haavaplaaster).
• Unearteri operatsioonil kasutatakse tavaliselt nö isesulavaid niite, seetõttu ei pea Te pöörduma perearsti poole nende eemaldamiseks.
• Duši alla võite minna 3.-4. operatsioonijärgsel päeval. Eemaldage haavaplaaster vahetult enne dušši ning peske haav voolava veega ja pange uus haavaplaaster peale. Sauna ja vanni ei tohi minna kahe nädala jooksul või kuni haava täieliku paranemiseni.
• Vältige umbes 10 päeva üle 5 kg raskuste tõstmist ja haavapiirkonna traumeerimist (näiteks kaelal pigistavad kraed, villased sallid).
• Füüsiline koormus vastavalt enesetundele.
• Haavavalu korral kasutage arsti poolt soovitatud valuvaigisteid.
• Tarvitage regulaarselt ja õigesti ravimeid, mida arst on määranud.
• Tulge arstlikku järelkontrolli vastavalt raviarsti soovitustele.

Pöörduge perearsti poole järgmistel juhtudel:

• Teil on vaja täpsustada ravimite kasutamise skeemi,
• Teil on vajalik konsulteerida või korrigeerida muude haiguste ravi,
• Teil on kahtlus opereeritud piirkonna probleemidele.

Pöörduge erakorralise meditsiini osakonda (EMO) järgmistel juhtudel:

• operatsioonihaava piirkonnas tekib verejooks,
• operatsioonihaava piirkonnas tekib järsku suur, tihke, (tuksuv) mass,
• operatsioonihaavas tekib põletik (terav punetus, valu, turse, mädaeritus haava piirkonnas).

Koostajad: veresoontekirurgia osakonna õed Lea Žoržoliani, Auli Kirtsi, Kaie Ootsing ja dr. Heli Järve
11/2019