Trombotsütopeenia

Trombotsütopeenia on seisund, mille korral trombotsüütide sisaldus veres on vähenud allapoole referentsväärtuse alumist piiri (150×10⁹/l). Trombotsüüdid on vererakud, mis on vajalikud vere hüübimiseks. Mida väiksem on trombotsüütide arv veres, seda suurem on veritsusrisk. Eriti on verejooksudest ja veritsustest ohustatud patsiendid, kelle trombotsüütide arv on alla 50×10⁹/l.

Trombotsütopeenia avaldub kõige sagedamini iseeneslikult tekkivate täppverevalumitena või nahaaluste verevalumitena, mis kujutavad endast väikseid ümaraid lamedaid punaseid täpikesi, mis viitavad verejooksule kapillaaridest.

Veritsuse ja verejooksu võimalikud tekkepiirkonnad

• Nina,
• limaskestad,
• haavad,
• kehaõõned,
• kateetrite/kanüülide ümbrus.

Sümptomid

• Täppverevalum, nahaalune verevalum (sinikas),
• ekhümoosid ehk suured nahaalused verevalumid,
• põrna või maksa suurenemine või valulikus,
• peit- või silmnähtav veri väljaheites või uriinis,
• menstruatsiooni pikenemine või eriti vererohke menstruatsioon,
• menstruatsiooni väline verejooks.

Trombotsütopeenia süvenemist soodustavad tegurid

• Infektsioonid (viirus- ja bakteriaalne infektsioonid),
• vaktsineerimine,
• foolhappe ja vitamiin B12 defitsiit organismis,
• tsütostaatiline ravi,
• kiiritusravi,
• temperatuuri tõus üle 38,0° C pikemal perioodil,
• HIV.

Verejooksu tekke ennetamine trombotsütopeenia korral

• Hoiduda füüsilisest koormusest (suureneb traumade tekke risk ning vererõhu tõusmise tagajärjel võib tekkida ajuverejooks).
• Vältida kehakontaktiga spordialasid (poks, jalgpall jne).
• Hoiduda traumadest.
• Mitte kanda kitsaid ja karedaid riideid (soodustab nahavigastusi ja veritsuse teket).
• Vältida alkoholi tarbimist.
• Hoiduda kuumade toitude tarbimisest.
• Eelistada pehmet ja vitamiinirikast toitu.
• Vältida kõhukinnisuse teket.
• Vältida aspiriini sisaldavate ravimeite tarbimimist.
• Habeme ajamisel kasutada elektripardlit.
• Küüned olgu lühikesed ja puhtad.
• Nina õrn puhastamine (kui trombotsüütide arv veres on alla 20 – ära nuuska!).
• Hoiduda otseste päikesekiirte eest.
• Vältida sügavat kummardumist.
• Eelistada madala kontsaga jalatseid.

Soovitused suuhügieenile

• Hambaarsti regulaarne külastamine.
• Hammaste puhastamine kaks korda päevas.
• Hambahari olgu pehme (loobuda hambaniidi kasutamisest).
• Vältida karedaid abrasiivseid hambapastasid.
• Suu loputamine (peale söömist).
• Vältida ärritavaid toimeaineid (nt alkohol, fenool) sisaldavaid suuloputusvahendeid, mis võivad tekitada igemepõletikke või haavandeid.
• Huulte hooldus (kreemitamine).
• Hambaproteeside regulaarne pesemine.

Milliseid protseduure vältida

• Lihasesisesed süstid,
• sooleuuringud ja klistiirid,
• massaaž,
• füsioteraapia.

Esmaabi veritsuse korral

• Külma aplikatsioonid.
• Tamponeerimine ninaverejooksu korral (võtteid õpetab õde).

Võtke ühendust raviarstiga juhul kui Teil on järsku tekkinud järgmised sümptomid

• Kõne- või nägemishäired,
• iiveldus/oksendamine,
• krambid,
• teadvusehäired,
• äkitselt tekkiv õhupuudus,
• valu rindkeres,
• veriköha,
• kiiresti süvenevad veritsusnähud.

Koostajad: hematoloogia – onkoloogia kliiniku õed Natalja Luppova ja Olga Zolotova