Tinnitus

Tinnitus on heli, mida kuuldakse aeg-ajalt või pidevalt kõrvades või peas ilma ühegi välise helistiimulita. See heli võib olla kas madala, keskmise või kõrge helisagedusega üksikheli (vilin, kohin, undamine jt) või helide kogum. Mainige arstile, kui Teile tundub, et heli kõrvas on südamega ühes rütmis (ehk pulseerib).

Enamasti põhjustab tinnitust sisekõrvas paikneva teo karvarakkude kahjustus. Sagedasemad sisekõrva kahjustuse põhjused on kokkupuude müraga või aja jooksul süvenev kulumine sisekõrvas vanaduskuulmisnõrkuse puhul. Kahjustuse tagajärjel muutub informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine kõrvas, kuulmisnärvis ja ajus ning ümbritsevate helide kuulmine võib jääda puudulikuks. Meie keha kompenseerib puuduvat informatsiooni, tõstes kuulmisega seotud närvirakkude aktiivsust. Närvirakkude aktiivsuse tõustes kuuleme sellest tulenevat heli ehk tinnitust. 30% inimestest kogeb elus mingil hetkel tinnitust, sealhulgas umbes 10% elanikkonnast elab pideva tinnitusega.

Tinnituse tekkepõhjused

Lisaks sisekõrva kahjustusele võib tinnitus tekkida kõigi seisundite puhul, mis mõjutavad kuulmist. Kuigi tinnitust esineb rohkem inimestel, kellel on kuulmislangus või muud kõrvahaigused, võib see tekkida ka inimestel, kellel kõrvadega mingeid probleeme pole olnud. Tinnituse võimalikud põhjused:

väliskõrva häired: kõrvavaik, võõrkehad kuulmekäigus, kuulmekile mulgustus.
Keskkõrva häired: negatiivne rõhk keskkõrvaruumis, kuulmetõrve häire, kuulmeluukeste liikumatus.
Sisekõrva häired: kuulmisnärvi kahjustus, mürakahjustus, pearinglus, Ménière’i tõbi.
Teatud ravimitest tingitud kahjustused: kuulmist kahjustavad antibiootikumid ning suures koguses valuvaigistid, nt aspiriin ja ibuprofeen.
Süsteemsed häired: kõrge ja madal vererõhk, aneemia, suhkrutõbi, kilpnäärme haigused, veresoonte haigused, kasvajad.
Pea- ja kaelatraumad, kaela-, lülisamba- ning lõualiigese haigusseisundid.
Liigne kaela- ja õlavöötme piirkonna lihaspinge.
Suur psühholoogiline pinge, stress, väsimus.

Tinnituse diagnoosimine ja ravi

Tinnituse diagnoosimiseks teostatakse kuulmisuuringud ning vajadusel ka täpsustavad lisauuringud. Mõningatel juhtudel võib tinnitus kaduda põhjustava haiguse ravimisel, kuid kõrvades püsiva kahjustuse tekkimisel võib tinnitus jääda pidevaks. Puuduvad ka ravimid, mis isoleeritud tinnituse täielikult ära võtavad.

Kuna tinnitus tuleb vaikuses rohkem esile, on oluline kuulata helisid ka vaikses olukorras kergelt taustaks (nt loodushelisid nagu linnulaul või mere kohin), mis aitab kõrva üliaktiivsust aja jooksul vähendada ning suunata tähelepanu tinnituselt mujale. Nutitelefoniga saab alla laadida erinevaid tasuta äppe, kust saab selliseid helisid kuulata. Und segava tinnituse jaoks on võimalik kasutada padjamonitore, mis lasevad loodushelisid öösel läbi padja. Kuulmislanguse korral on parimaks abivahendiks kuuldeaparaat.

On leitud, et aju harjub tinnitusega aja jooksul ning selle helitugevus väheneb, toimub kohanemine – seda tüüpiliselt siis, kui tinnitusele mitte suurt tähelepanu pöörata. Tinnituse ravi eesmärgiks on toetada loomulikku harjumist ning negatiivse mõju vähendamine. Suhtumine tinnitusse võiks olla võimalikult neutraalne, nii-öelda lasta sel „elada oma elu“.

Patsiendi meelespea

Vältige liigses müras või vaikuses viibimist. Soovitatavalt kasutage müras kuulmiskaitsmeid (nt kõrvatropid või kõrvaklapid) ja kuulake vaikuses taustaks loodushelisid.
Muusikat kuulates (eriti kõrvaklappidega) tehke pause, et kõrvad saaks puhata ja taastuda.
Õppige enda jaoks toimivaid lõdvestumise ja stressi kontrollimise tehnikaid (meditatsioon). Hoiduge üleväsimusest.
Alternatiivmeditsiini võtted (hüpnoos, magnetravi, homeöpaatilised ravimid jm) pole leidnud teaduslikku tõestust tinnituse vähendamises, kuid võivad vähendada tinnitusega tekkinud stressi.
Pöörduge abi saamiseks spetsialistide poole (perearst, kõrva-nina-kurguarst, audioloog) pulsseeriva tinnituse korral ning toimetulekunõuannete saamiseks.

Koostatud Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliinikus
2024