Südamestimulaatori paigaldamine

Südamestimulaator ehk elektriline kardiostimulaator (EKS) on väike seade, mis stimuleerib südant elektriliste impulssidega, et taastada või säilitada normaalne südametegevus. Seade paigaldatakse rangluu alusesse piirkonda naha alla.

Südamestimulaatorid on erinevate funktsioonidega. Teie arst otsustab, milline sobib just Teile.

Vajadusel paigaldatakse südamepuudulikkusega patsiendile lisajuhe ka vasaku vatsakese pinnal kulgevasse veeni, mis ühtlustab vatsakestevahelist tööd. Sellisel juhul on tegemist biventrikulaarse südamestimulaatoriga (CRT, Cardiac Resynchronization Therapy).

Kardioverter-defibrillaatoril (ICD, Implantable Cardioverter-Defibrillator) on lisaks südant stimuleerivale toimele ka eluohtlikke rütmihäireid raviv funktsioon. Kardioverter-defibrillaatori puhul kinnitatakse samuti üks elektrood paremasse kotta ning teine vatsakesse. Vatsakeses olev elektrood on defibrillatori funktsiooniga, mis võimaldab eluohtlikku rütmihäiret katkestada elektrišokiga.

Protseduuriks ettevalmistus

  • Enne protseduuri käige hommikul kodus duši all ning võtke vajalikud ravimid koos vähese veega.
  • Verd vedeldavad ravimid jätke võtmata 48 tundi enne protseduuri.
  • Protseduuripäeval ärge sööge ega jooge.
  • Haiglasse saabudes pöörduge esmalt registratuuri. Sealt suunatakse Teid edasi osakonda.
  • Osakonnas võtab Teid vastu õde ja paigaldab Teie käele kanüüli. Teile manustatakse veeni antibiootikumi ning transporditakse operatsioonituppa.
  • Kui Teil on lisaküsimusi stimulaatori või protseduuri kohta, saate neid enne või peale protseduuri personalilt küsida.

Kui Teil esineb allergiaid, siis teavitage sellest arsti enne protseduuri.

Südamestimulaatori paigaldamine

Südamestimulaator paigaldatakse operatsioonitoas lokaalanesteesias ehk kohaliku tuimastusega. Te olete ärkvel, kuid ei tunne valu.

Enne protseduuri pannakse Teile külge EKG juhtmed, mille abil jälgitakse Teie südametööd. Seejärel puhastatakse rangluualune piirkond (enamasti vasak pool) ning Teid kaetakse steriilse linaga. Protseduuri piirkonda tehakse umbes 5 cm haav ning seal piirkonnas asuva veeni kaudu viiakse elektroodid südame paremasse kotta ja paremasse vatsakesse röntgeni kontrolli all. Stimulaator ja elektroodid ühendatakse kui arst on veendunud, et elektroodid on õiges asendis. Stimulaatorile tehakse naha alla “tasku” ning õmmeldakse haav kinni. Teile antakse operatsioonitoast kaasa:

  • stimulaatori inforaamat;
  • stimulaatori pass – valge kaart, mis sisaldab Teie ja stimulaatori andmeid (kandke seda edaspidi endaga kaasas);
  • mõningal juhul ka kodujälgimisseade, mis aitab arstil kursis olla Teie südametööga.

Protseduurijärgne periood

Protseduuri lõpus asetatakse haavale plaaster ning mõningal juhul ka liivakott, et vähendada veritsuse riski.

Vahetage kodus haavaplaastrit, kui see saab märjaks või määrdub. Nädala möödudes võite plaastri täielikult eemaldada.

Voolava vee all võite ennast pesta juba protseduurile järgneval päeval. Pärast pesemist pange haavale uus plaaster.

Esimesel nädalal peale protseduuri hoiduge suurte raskuste tõstmisest ning saunas, vannis ja basseinis käimisest.

Esimese kuu jooksul vältige suure ulatusega käeliigutusi (nt puude lõhkumine).

Järelkontroll ning tühjenenud patarei

Protseduurijärgselt palutakse Teil arsti vastuvõtule järelkontrolli tulla 3-4 kuu pärast.  Edasine kontroll toimub ühe või kahe aasta järel.  

Stimulaatori aku kestvus on 5-12 aastat, sõltudes erinevatest teguritest. Arsti vastuvõtul hinnatakse ka eeldatavat aku eluiga ning seetõttu on järelkontrollis käimine väga oluline. Tühjenenud stimulaator vahetatakse välja uue vastu.

Võimalikud tüsistused

Iga meditsiinilise protseduuriga võib kaasneda tüsistusi. Südamestimulaatori paigaldamisega esineb neid harva, kuid tüsistusteks võivad olla:

  • haavaveritsus või verevalum kui kasutate verd vedeldavat ravimit.
  • Stimulaatori infektsioon võib tekkida 12 kuu jooksul peale paigaldamist. Sellisel juhul kogu süsteem eemaldatakse.
  • Elektroodide nihkumine või südame seina küljest lahti tulemine. Sel juhul on vajalik kordusprotseduur.
  • Veeni punkteerimise käigus võib vigastada kopse ja tekkida õhkrind. Harvadel juhtudel on vajalik paigaldada rinnaku piirkonda dreen ning Te peate jääma haiglaravile.

Millal oma arstiga ühendust võtta?

Kui Teil esineb:

  • Hingamisraskus,
  • minestamine või pearinglus,
  • pidev luksumine,
  • haavapiirkonna punetus, pikalt kestev valulikkus või mis tahes muutus.

Elu südamestimulaatoriga

Teie elukvaliteet paraneb märgatavalt kui südametegevus on normaliseerunud. Te võite kasutada erinevaid kodumasinaid ning nutiseadmeid, teha trenni, tõsta mõõdukalt raskuseid, reisida, teha kodutöid ning käia tööl.

Stimulaatori tööd võivad häirida suured magnetväljad, elektri alajaam või tugevat vibratsiooni tekitavad tööriistad.

Kui Teil on vaja minna magnetresonantstomograafia (MRT) uuringule, konsulteerige eelnevalt oma arstiga.

Koostaja: rütmihäirete osakond
2024