Spinaalanesteesia

Spinaalanesteesia korral süstitakse ravimit (lokaalanesteetikumi) spetsiaalse nõela abil nimmepiirkonnas seljaajuvedelikku. Sellega lülitatakse välja alakehast seljaajju valu juhtivate närvide tundlikkus. Spinaalanesteesia teostamine on üldjuhul valutu, sest süstekoht tuimastatakse. Spinaalanesteesias on võimalik teha operatsioone alakehal ja jalgadel.

Sagedasemad näidustused:

• ortopeediline kirurgia (puusa- ja põlveliigese endoproteesimine, muud operatsioonid jalaluudel ja -liigestel);
• üldkirurgilised operatsioonid (kubemesonga, hemorroidide operatsioon);
• operatsioonid jalgade veresoontel;
• günekoloogilised operatsioonid;
• sünnitusabi (keisrilõige);
• uroloogilised operatsioonid.

Spinaalanesteesia eelised:

• vähem probleeme hingamiselundite poolt;
• efektiivne valuleevendus pärast operatsiooni;
• tugevatoimeliste valuvaigistite (opiaatide) väiksem vajadus;
• vähem iiveldust ja oksendamist;
• lühem paastumine pärast operatsiooni;
• vähem anesteesiast tingitud segasusseisundit.

Spinaalanesteesia teostamine

• Narkoosiarst vestleb Teiega operatsiooni eel, temaga koos saate valida sobivaima anesteesiameetodi ja saate ka täpsemad vastused tekkinud küsimustele.
• Spinaalanesteesia protseduur viiakse läbi operatsioonitoas või operatsiooniosakonna ettevalmistusruumis. Kogu protseduuri ja operatsiooni aja tegeleb Teiega anestesioloog ehk narkoosiarst, keda abistab anesteesia- ehk narkoosiõde.
• Enne protseduuri pannakse Teie veresoonde kanüül, mille kaudu saab manustada vajalikke ravimeid. Kaasaegsete aparaatide abil jälgitakse pidevalt Teie vererõhku ja südametegevust.
• Spinaalanesteesia läbiviimiseks peate lebama ühel küljel, pea rinnal, põlved surutud vastu kõhtu. Narkoosiõde abistab Teid asendi hoidmisel.
• Narkoosiarst teostab spinaalanesteesia. Eelnevalt süstekoht tuimastatakse. Tavaliselt võtab protseduur aega mõned minutid.
• Ravimi toime tekib 5-15 minuti jooksul. Teie jalad ja alakeha muutuvad soojaks, valutundetuks, liikumatuks. Spinaalanesteesia kestab 2-4 tundi. Ravimi toime lakkamisel jalgade tundlikkus ja liikuvus taastuvad.
• Enne operatsiooni algust kontrollib narkoosiarst spinaalanesteesia toimet. Külmatunde puudumine kontrollitavas piirkonnas on tõendiks, et spinaalanesteesia on piisav.

Juhul, kui narkoosiarsti hinnangul spinaalanesteesia ei ole antud operatsiooniks piisav, võib olla vajalik üleminek üldanesteesiale.

Operatsiooni ajal hoolitsetakse, et olete võimalikult mugavas asendis ja Teil oleks soe. Spinaalanesteesia ajal olete ärkvel. Soovi korral saab veenikanüüli manustada rahustavaid ravimeid. Vajadusel pannakse Teile hapnikumask näole. Kõrvaklappidest on võimalik kuulata muusikat.

Operatsioonijärgselt toimub spinaalanesteesiast taastumine ärkamisruumis, kus jälgitakse Teie pulssi ja vererõhku. Vajadusel manustatakse valuvaigisteid ja hapnikku. Jälgitakse, millal hakkate tundma ja liigutama jalgu. Kui spinaalanesteesia on möödunud ja valu kontrolli all, viiakse Teid osakonda.

Spinaalanesteesia kõrvaltoimed ja tüsistused

• Sagedased kõrvaltoimed (1:10 kuni 1:100):
  • madal vererõhk spinaalanesteesia ajal, mis võib põhjustada pearinglust ja iiveldust. Anestesioloog jälgib operatsiooni ajal pidevalt patsiendi vererõhku ja südametegevust ning vajadusel manustab vererõhku tõstvaid ravimeid;
  • naha sügelemine võib tekkida opiaatide manustamisel spinaalruumi;
  • ajutised urineerimishäired spinaalanesteesia toimimise ajal.
• Aeg-ajalt esinev kõrvaltoime (sagedusega 1:300):
  • nn. „postspinaalne peavalu“. Esineb sagedamini noortel naistel keisrilõike järgselt. Peavalu tekib ja tugevneb istumisel ja seismisel, leeveneb lamamisel. Postspinaalse peavalu tekkimisel peab ühendust võtma anestesioloogiga.
• Harva esinev tüsistus (sagedus 1:10 000):
  • mööduv närvikahjustus spinaalanesteesia järgselt. Paari nädala jooksul võib esineda jalgade nõrkust, tundlikkuse häiret.
• Väga harva (sagedusega 1:50 000) tekib püsiv närvikahjustus.

Koostanud: anestesioloogia osakonna arstid dr. Eva Lehepuu, dr. Pille Kallas, dr. Mare Kubjas, dr. Kaie Stroo ja dr. Anna Vallimets