Sonohüsterograafia ehk vaginaalne ultraheliuuring

Sonohüsterograafia (SHG) on vaginaalne ehk tupesisene ultraheliuuring emakaõõne ja munajuhade kontrasteerimisega. See on uuring, mis võimaldab näha emakaõõnt seestpoolt ja aitab diagnoosida munajuhade läbitavust.

Näidustused

Peamisteks uuringu näidustusteks on kahtlus emakaõõne polüübile, müoomisõlme täpse asukoha määramine emakas või munajuhade läbitavuse hindamine.

Vastunäidustused

Uuringu vastunäidustuseks on naissuguelundite ägedad põletikud.

Uuringuks ettevalmistus

Uuringut teostatakse menstruaaltsükli esimeses faasis, enne ovulatsiooni, et vältida raseduse olemasolu fertiilses eas naistel.

Uuringu päeval võib süüa ja juua, kuid vahetult enne uuringut peab tühjendama kusepõie.

Umbes 30 minutit enne uuringut võib asetada pärasoolde valuvaigistava küünla (nt. Diclofenac).

Uuringu teostamine

SHG uuringule suunab naistearst ja seda teostatakse üldjuhul ultraheli kabinetis ambulatoorselt.

Uuringut teostavad naistearst ja ultraheliarst (radioloog) koos. Patsient on poollamavas asendis sarnaselt günekoloogilise tooli asendile.

Naistearst tuimestab patsiendi emakakaela pihustatava lahusega ja viib peenikese elastse sondiga tupe kaudu emakaõõnde füsioloogilist lahust, mille tagajärel emakaõõs laieneb ja sealsed struktuurid tulevad nähtavale.

Vesilahuse edasisel manustamisel on jälgitav ka lahuse liikumine munajuhades, mis selgitab nende läbitavust.

Samaaegselt jälgib radioloog tupesisese ultrahelianduriga vedeliku liikumist emakas ja munajuhades.

Uuringu ajal võib patsient tunda surve- või ebamugavustunnet alakõhus.

SHG uuring kestab umbes 20 minutit.

Võimalikud tüsistused

SHG uuring on ohutu protseduur, tüsistusi pole esinenud.

Uuringu järgselt võib tupest erituda uuringu ajal manustatud vesilahust, seepärast on soovitatav kasutada hügieenisidet. Võib esineda ka kerge alakõhuvalu või raskustunne.

Uuringu tulemuste selgumine

Tulemuse kirjutab radioloog kohe peale protseduuri.

Koostaja: radioloogiaõde Maret Päll