Silma võrkkesta veeni sulgus
Mida tähendab võrkkesta veeni sulgus?
Võrkkest on silma sisemine kest, milles on valgustundlikud närvirakud. Võrkkestale toovad verd väikesed arterid ja viivad ära veenid. Kui tekib ummistus mõnes nendest veenidest ja veri ei saa enam edasi liikuda, on tegemist veeni sulgusega. Eristatakse peaharu ja kõrvalharu sulgust. Haaratud piirkonda silmapõhjas tekivad verevalumid ning turse. Võrkkesta veresoonte haiguste hulgas on veenisulgused nägemislanguse põhjustajana teisel kohal diabeedist tingitud muutuste järel.
Mis on selle haiguse riskifaktoriteks?
Riskifaktoriteks on suhkruhaigus, kõrge vererõhk, suitsetamine ning südame- ja veresoonkonna haigused. Kõige sagedasem on see haigus 60–70aastastel.
Mis on veenisulguse sümptomiteks?
Äkiline nägemise langus või nägemise halvenemine kogu vaateväljas või mõnes vaatevälja osas.
Mis uuringuid selle haiguse korral tehakse?
Haiguse diagnoosimiseks kontrollitakse nägemisteravust ning vaadeldakse silmapõhja laiendatud pupilliga. Veel võidakse teha silmapõhja veresoonte uuring värvainega, samuti jälgitakse silmarõhku.
Perearsti juures tuleb kontrollida vererõhku, veresuhkrut ning kolesterooli sisaldust veres. Alla 40aastastel kontrollitakse ka vere hüübimisnäitajaid.
Millised tüsistused võivad tekkida?
Veenisulgusest tingituna võivad tekkida teised silmaprobleemid nagu glaukoom ehk silmarõhu kõrgenemine ja kollatähni turse, mis on tingitud vedeliku lekkimisest võrkkestas.
Kuidas võrkkesta veeni sulgust ravitakse?
Võrkkesta veeni sulguse korral ei ole võimalik veresoont uuesti avada. Kõrvalharu sulguse korral on prognoos parem, peaharu sulguse korral kehvem. Oluline on põhjuslik haigus kontrolli alla saada.
Ravitakse tüsistusi, nende ravis kasutatakse laserravi ja/või silmasiseseid süste, rõhku alandatakse tilkade abil, vajadusel operatiivsel teel.
Kuidas veenisulgust ennetada?
- Regulaarne füüsiline aktiivsus
- Mitte suitsetada
- Üldhaiguste kontroll ja ravi
- Verevedeldajate kasutamine vastavalt perearsti ettekirjutusele
