Sclerosis Multiplex ja vaktsineerimine

Sclerosis multiplex (SM) ehk hulgiskleroos on krooniline põletikuline kesknärvisüsteemi haigus, millesse haigestumus on üle maailma tõusutrendis. SM ravis on kasutusel mitmed haiguse kulgu mõjutavad ravimid, mille määrab Teile neuroloog.

SM ravis kasutusel olevad preparaadid saab tinglikult jagada immuunsüsteemi mõjutavateks (immuunmodulatoorseteks) ja immuunsüsteemi pärssivateks (immuunsupressiivseteks) ravimiteks.

Immuunmodulatoorsed ravimid

  • Beetainterferoonid
  • Glatirameeratsetaat

Immuunsupressiivsed ravimid

  • Teriflunomiid
  • Fumaraadid – dimetüülfumaraat, diroksimeelfumaraat
  • Sfingosiin-1-fosfaadi retseptori modulaatorid – fingolimood, siponimood, ponesimood
  • Monoklonaalsed antikehad – natalizumab, alemtuzumab, okrelizumab, ofatumumab, rituksimab
  • Kladribiin

Eelpool toodud ravimid hoiavad üldiselt hulgiskleroosi ägenemisi hästi kontrolli all, kuid ravimite kõrvaltoimena võib nõrgeneda immuunsüsteem, muutes organismi vastuvõtlikumaks mitmetele nakkushaigustele. Nõrgenenud immuunsüsteemi tõttu on infektsioonid sagedasemad, võivad kulgeda raskemini või alluda halvemini ravile. Näiteks risk haigestuda kopsupõletikku on SM patsientidel keskmiselt kolm korda kõrgem kui tervetel inimestel, mitmed hingamisteede infektsioonid nagu COVID ja hooajaline gripp võivad ägestada hulgiskleroosi ning kulgeda raskemalt, vajada intensiivravi või halvimal juhul lõppeda surmaga. Erinevatesse infektsioonidesse haigestumise vältimiseks on parim võimalus lasta end vaktsineerida.

MILLISED VAKTSIINID ON NÄIDUSTATUD HULGISKLEROOSIGA PATSIENTIDELE?

Pneumokoki vaktsiin

Pneumokokkinfektsioon on haigus, mida põhjustab bakter Streptococcus pneumoniae. See inimestel tavapärane ja sage haigustekitaja levib hingamisteede eritiste kaudu inimeselt inimesele ning põhjustab enamasti keskkõrva- ja kopsupõletikku. Üldjuhul kulgeb infektsioon kergelt või mõõdukalt, haiglaravi on vaja harva. Hulgiskleroosi ravi saavad patsiendid on ohustatud haiguse raskest vormist – invasiivsest pneumokokkinfektsioonist, mis võib kaasa tuua raske südame- ja ajukelmepõletiku, raskematel juhtudel veremürgistuse.

Raske pneumokokkinfektsiooni vältimiseks tuleb SM ravi saavad patsiendid vaktsineerida. Sõltuvalt vanusest ja kasutatavast vaktsiinist läheb vaja 1–4 doosi, mis manustatakse lihasesse. Vaktsiin on tasuline, kuid kaasuvate muude krooniliste haiguste või ravimite kasutamise korral võib olla täies mahus Tervisekassa poolt kompenseeritud.

Hooajalise gripi vaktsiin

Hooajaline gripp on iga-aastane sügistalvisel perioodil leviv hingamisteede viirushaigus. Gripihooaeg kestab igal aastal oktoobrist maikuuni, haigestumise suurem tõus on tavaliselt detsembris-jaanuaris. Haigus levib aevastamisel, rääkimisel ja köhimisel inimeselt inimesele väikeste piiskadega. Gripi sümptomiteks on äkki tekkinud palavik, lihas-liigesvalud, köha, nohu, kurguvalu, peavalu, väsimus. Gripp erineb tavalistest külmetushaigusest, kuna algab äkiliselt, kulgeb sageli kõrge palavikuga ning mitmed sümptomid on tugevamini väljendunud. Sarnaselt teistele hingamisteede infektsioonidele võib gripp SM ravi saavatel patsientidel kulgeda raskemalt ja vajada haiglaravi.

Gripi ennetamiseks on vajalik end igal aastal enne gripihooaja algust vaktsineerida. Vaktsineerimiseks manustatakse üks süst lihasesse. Sõltuvalt hooajast võib olla saadaval ka ninna pihustatav gripivaktsiin, kuid immuunsupressiivse ravi saajatel võib see olla vastunäidustatud. Vaktsiini hind jääb tavapäraselt vahemikku 10–20€, kaasuvate haiguste korral on vaktsiin Tervisekassa poolt patsiendile tasuta. Sageli kompenseerib gripivaktsiini maksumuse ka tööandja.

COVID-19 vaktsiin

COVID-19 on viirushaigus, mis kulgeb gripilaadsete haigusnähtudega. Sarnaselt gripile on COVID-19 raskest kulust ohustatud eakad, rasedad, nõrgenenud immuunsüsteemi ja kaasuvate krooniliste haigustega inimesed, sh hulgiskleroosi põdevad patsiendid.

COVID-19 ennetamiseks on vajalik end vaktsineerida. Sõltuvalt varasemast vaktsineerimisest või läbipõdemisest on täiskasvanud riskigruppi kuuluvatele patsientidele näidustatud 1–3 doosi COVID mRNA vaktsiini. Vaktsiin on krooniliste haigustega patsientidele tasuta.

Muud vaktsiinid

  • Täiendavaid vaktsiine tehes tuleb jälgida, et oleksite muuhulgas vaktsineeritud riikliku immuniseerimiskava järgi. See tähendab, et kaitse peab olema difteeria, teetanuse, läkaköha, lastehalvatuse, B-viirushepatiidi, leetrite, mumpsi, punetiste vastu. Enamasti vaktsineeritakse nende haiguste vastu lapseeas, täiskasvanuna on vaja tõhustusdoose. Näiteks on kõigile täiskasvanutele iga 10a järel näidustatud difteeria-teetanuse vaktsiini tõhustusdoos.
  • Tuulerõugeid põdemata patsientidele on soovitatud tuulerõuge vastane vaktsineerimine. Tuulerõuged võivad hulgiskleroosi ravi saavatel patsientidel hiljem taasavalduda vöötohatisena, mistõttu on tuulerõuged läbipõdenud patsientidele näidustatud vöötohatise vastane vaktsineerimine, kuivõrd tuulerõugeviiruse vastaste antikehade olemasolu ei kaitse vöötohatise vastu.
  • Kõigile Eesti elanikele on soovitatud puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine.
  • Nõrgenenud immuunsusega patsientidel esinevad HPV-ga seotud haigused (pahaloomulised genitaal- ja neelupiirkonna kasvajad) oluliselt sagedamini, mistõttu varasemalt immuniseerimata isikutele on soovitatud HPV vastane immuniseerimine.
  • Reisile minnes võib olla vajalik täiendav vaktsineerimine reisivaktsiinidega (kollapalavik, kõhutüüfus, marutõbi jm).

MILLAL VAKTSINEERIDA?

Üldiselt soovitatakse vaktsineerida enne hulgiskleroosi ravi algust. Vaktsineerida võib ka ravi ajal, kuid osa vaktsiine on ravi ajal manustamiseks vastunäidustatud. Arsti poolt soovitatud vaktsiinid ei ole nõrgenenud immuunsüsteemiga patsientidele ohtlikud, ei põhjusta SM ägenemist ega haiguse progressiooni. Küll aga võivad teatud seisundid ja mõned ravimid vaktsiinide toimet nõrgestada, mistõttu võib olla vajalik manustada lisadoose või vaktsineerimine edasi lükata. Samamoodi võib olla vajalik edasi lükata nõrgestatud elusvaktsiinide manustamist, eelkõige immuunsupressiivset ravi saavatel patsientidel. Missuguseid vaktsiine ja millal Teile saab manustada, otsustab arst.

KUIDAS TOIMUB VAKTSINEERIMINE?

  • Teie raviarst suunab Teid nakkushaiguste arsti vastuvõtule, kust saate edasise info vajaminevate vaktsiinide kohta. Tavaliselt manustatakse ühel visiidil 1–4 vaktsiini, sõltuvalt patsiendi eelistustest, varasematest reaktsioonidest (kui on esinenud) ja konkreetsetest vaktsiinidest.
  • Täiendavat infot vaktsineerimise kohta saab personalilt ning Terviseameti vaktsineerimisalaselt veebilehelt www.vaktsineeri.ee.

Koostajad: dr Bruno Saar, dr Mattias Nõmm
2024