Rinnapiima pumpamine ja säilitamine

RINNAPIIM

Oma ema rinnapiim on lapsele ideaalne toit. Rinnapiim on unikaalne, sisaldab kõiki vastsündinu ja imiku arenguks ja kasvuks vajalikke toitaineid. Rinnapiim kaitseb last nakkuste eest sisaldades komponente, mida piimasegudes ei ole: kaitsefaktoreid, hormoone, ensüüme, kasvufaktoreid ja asendamatuid rasvhappeid. Rinnaga toitmisel on palju kasutegureid ema vaimsele ja füüsilisele tervisele nii sünnitusjärgses perioodis kui ka tuleviku perspektiivis.

Juba raseduse ajal tekib rindadesse ternespiim ehk kolostrum, mille kogus ei ole suur (eritub tilkadena), kuid see sisaldab kõike, mida laps esimestel elupäevadel vajab – energiat, vitamiine ja kaitsekehi. Ternespiima toodetakse juurde lapse esimestel elupäevadel (3.–5. päev). See on poolläbipaistev, kollakas või kergelt sinakas ja kleepjas, valmistab ette lapse õrna seedesüsteemi ning sellel on lahtistav toime aidates lapsel esmasest roojast vabaneda. Rinnapiima sõõrutamist ja edaspidist rinnapiima tekke stimuleerimist tuleb alustada kahe tunni jooksul peale sünnitust, kui ema seisund seda lubab (kuid mitte hiljem kui 6 tunni pärast). 3. –14. päeval peale sünnitust tekib rindadesse üleminekupiim, 2 nädalat peale sünnitust on rindades küps ehk täisrinnapiim.

Rinnapiima koostis muutub nii päeva kui toidukorra jooksul. Alguse piim ehk eelpiim on vesisem ning selles leidub palju valku, laktoosi ja teisi toitaineid. Järelpiim on rasvasem ning peamiseks energiaallikaks. Seetõttu on oluline rindu piisavalt ning regulaarselt tühjendada, pumpamise/sõõrutamise kestus võib olla individuaalne.

Rinnaga toitmine ei ole alati võimalik ema või lapse tervisliku seisundi tõttu. Võimalusel tuleks lapse toitmisel eelistada sõõrutatud või pumbatud rinnapiima. Pumpamine aitab kaasa rinnapiima tekkele ja koguste suurenemisele.

Enneaegsetel lastel on võimalus vanema nõusolekul kasutada ka doonorrinnapiima, kui ema enda rinnapiima kogused on veel vähesed. Doonorrinnapiim kaitseb enneaegseid vastsündinuid sooltepõletiku eest, vähendab hilise sepsise (veremürgistuse) riski, vastsündinul esineb vähem toitmise probleeme. Niipea, kui lapse oma ema rinnapiima kogus on piisav, lõpetatakse doonorrinnapiima andmine ning laps saab edasi oma ema rinnapiima.

Osakonnas teostatakse vajadusel rinnapiima uuringuid. Ema rinnapiima bakterioloogilised ja viroloogilised uuringud võivad osutuda vajalikuks väga enneaegsete laste puhul või kui on kahtlus rinnanäärme põletikule.

Lisaks võib osutuda vajalikuks rinnapiima uuring, millega on võimalik hinnata ööpäeva jooksul kogutud rinnapiima kaloraaži ja koostist.

Kui tarvitate ravimeid, siis andke sellest teada osakonna personalile, kus Teie laps ravil viibib.

SÕÕRUTAMINE JA PUMPAMINE

Rinnapiima on võimalik sõõrutada käsitsi või mehaaniliselt pumbaga. Valikus on erinevad pumbad – manuaalsed ja elektrilised. Valige enda jaoks sobiv meetod. Haiglas viibimise ajal on teil võimalik kasutada osakonnas olevat elektrilist/manuaalset rinnapumpa.

Abiks pumpamisel/rinnapiima tekkel:

enne sõõrutamist/pumpamist jooge sooja teed, soojendage rindasid, tehke kerget silitavat rindade massaaži;
mõelge oma lapsele pumpamise ajal;
vaadake oma lapse pilte/videoid pumpamise ajal;
võimalusel pumbake lapse juuresolekul;
kui lapse seisund seda lubab, olge lapsega nahk-naha kontaktis (känguruhooldus);
kui teie seisund lubab, viibige ööpäevaringselt lapse juures, osalege oma lapse hoolduses;
sööge tasakaalustatud, mitmekesist ja täisväärtuslikku toitu;
tarbige piisavalt vett, vähemalt 1,5 l ööpäevas;
proovige päeval võimalusel veidi puhata/magada.

Vajalike rinnapiima koguste saavutamiseks on oluline pumbata/sõõrutada 8–12 korda ööpäevas (keskmiselt 10). Pumpama ei pea kindlatel kellaaegadel, oluline on, et ööpäevas tuleks pumpamiste arv täis. Kui piima kogused vähenevad, tuleks alustada sagedasema pumpamisega. Pumpamise osas võite osakonnas saada individuaalseid soovitusi.

KÄSITSI SÕÕRUTAMINE

Sõõrutamist kasutage, kui rinnapiima kogused on vähesed.

Enne sõõrutamist jooge sooja jooki, kergelt soojendage rinda (soe dušš, geelikott vms), tehke rinnale õrna silitavat massaaži, et soodustada piima eritumist.
Peske hoolikalt käed ja valige sobiv puhas anum, kuhu rinnapiim koguda.
Leidke privaatne ruum ja mugav asend.
Asetage pöial ja nimetissõrm umbes 3 cm nibust kaugemale rinnale nii, et käest moodustub C-tähe kuju ja nibu jääb sõrmede vahelise sirgjoone keskele.

Sõõrutamise aeg võiks olla keskmiselt 10+10 minutit mõlemast rinnast või kuni saate vajaliku koguse kätte. Ühe sõõrutamise ajal võib vahetada rinda näiteks iga 5 minuti järel, nii stimuleerite piima tootmist mõlemas rinnas.

RINNAPUMBA KASUTAMINE HAIGLAS

Enne pumpamise tarvikutega tegelemist ja pumpamist peske käed ja kuivatage paberkäterätikuga.
Rinnapiima pumpamiseks vajalikud vahendid (rinnapump, rinnapumba voolik ja lehter, pudelid, pesuvahend) tagab osakond, kus Teie laps ravil viibib.
Oluline on valida sobiva suurusega lehter. Vajadusel annab soovituse ämmaemand-imetamisnõustaja.
Igaks pumpamise korraks on vajalik puhas pudel.
Rinnapiim on kergesti saastuv ja riknev, seetõttu on oluline pindade puhastamine ja desinfitseerimine, mille eest hoolitseb haigla personal. Seetõttu on ka oluline, et pumpate selleks mõeldud kohas – kängurutoolis lapse juures palatis.
Rinnapumba lehtrit peske iga pumpamise järgselt kuuma vee ja nõudepesuvahendiga, loputage ja laske õhu käes kuivada selleks ettenähtud kohas.
Rinnapumba voolikut ja lehtrit tuleb vahetada iga 24 tunni järel.
Osakonnas olevate pumpadega on võimalik pumbata ka kahte rinda korraga.

RINNAPUMBA KASUTAMINE KODUS

Tutvuge rinnapumba kasutusjuhendiga!
Enne esimest rinnapumba kasutamist ning edaspidi iga kasutamise järgselt on vajalik kõik pumbatarvikud pesta kuuma vee ja pesuvahendiga (võimalusel kasutage spetsiaalset puhastusvahendit), loputage korralikult. Korra ööpäevas steriliseerige tarvikud: keetke (3–5 minutit) või kasutage sterilisaatorit ja laske tarvikutel kuivada.
Igaks pumpamiseks on vajalik puhas pudel. Peske rinnapiima säilitamise pudelid kuuma vee ja nõudepesuvahendiga, loputage ning korra ööpäevas keetke läbi (3–5 minutit), laske kuivada.
Kodustes tingimustes on oluline jälgida pindade puhtust, kus tegeletakse rinnapiima ja selle tarvikutega.
Peske hoolikalt käed ja kuivatage paberkäterätikuga.
Alustage piima pumpamisega.
Rinnapiima pumpamise aeg võiks kesta 10–15 minutit kummalgi rinnal või kuni vajaliku piimakoguse kätte saamiseni.

SÄILITAMINE

Ühel pumpamise korral võib mõlemast rinnast saadud piima koguda kokku ühte anumasse. Rinnapiima säilitamiseks saab kasutada rinnapiima kogumiskotte, mida võib osta apteekidest või hästi varustatud toidupoodidest.
Kui rinnapiima kogused on väikesed, võib valada erinevatel aegadel pumbatud piima kokku, tingimusel, et värskelt saadud rinnapiim on enne kokku valamist jahutatud külmkapi temperatuurini. Anumale märkige esimese pumbatud piima aeg! Ühte anumasse võib koguda erinevatel aegadel pumbatud rinnapiima kuni 24 tundi ja seejärel vajadusel sügavkülmutada.
Sügavkülmutatud rinnapiimale ei tohi värskelt pumbatud rinnapiima juurde lisada!
Kirjutage igale pudelile/kogumiskotile eraldi lapse nimi, piima pumpamise kuupäev, kellaaeg ning osakond, kus Teie laps ravil viibib.
Piima tuleb külmkapis ja sügavkülmas säilitada seal, kus temperatuur on kõige stabiilsem (külmkapi tagumise seina lähedal, mitte ukse sees riiulitel) ja eraldatud teistest toiduainetest. Võimalusel kasutada selleks eraldi sahtlit.
Kui piima tuleb rohkem kui beebi sööb, siis on võimalik ülejäänud piim sügavkülmutada ja hiljem vajadusel kasutada.
Kui sügavkülmutate piima, siis täitke anum/kott ainult 2/3 ulatuses piimaga. Rinnapiim paisub külmudes.
Üle 24 tunni seisnud piima ei tohi sügavkülmutada!
Värskelt pumbatud rinnapiima võib säilitada:
- toatemperatuuril (+25°C) kuni 4h
- külmkapis (+4°C – +8°C) kuni 24h
- sügavkülmas (-18°C või külmem) kuni 3 kuud
- sügavkülmas (-24°C) kuni 6 kuud
Sulatades sügavkülmutatud rinnapiima toatemperatuuril tuleb piim ära kasutada 2 tunni jooksul.
Sulatades sügavkülmutatud rinnapiima külmikus tuleb rinnapiim ära kasutada 24 tunni jooksul.

TRANSPORT

Värskelt pumbatud, jahutatud ja sügavkülmutatud rinnapiima peab transportima suletud jahutuskotis või konteineris koos jahutuselementidega (jääpatareid, külmutatud geelikotid vms).
Hinnake transpordi vahemaad ja aastaaega ning vastavalt sellele lisage jahutuselemente.
Juhul kui Teil puudub võimalus oma lapse juures haiglas viibida, siis arvestage lapse jaoks vajalikud rinnapiima kogused välja koos osakonna personaliga.

NÕUSTAMINE

Iga lapse seisund ja vajadused on erinevad, seega aitab osakonnas Teile ja Teie lapsele sobiva toitmisplaani koostada sealne meeskond koostöös ämmaemand-imetamisnõustajaga.

Koostajad: Triinu Kangro, Anni Anastasia Pilvar, Karolin Köörna, Jekaterina Kalamees, Marrit Kanna, Olga Nikiforova, Kertu Lepla, Mari Kallastu
2024