Rahustisõltuvus

Rahustid ja uinutid võimendavad gamma-aminovõihappe (GABA) toimet ajus. GABA omab ajurakke pidurdavat toimet ning mõjub ajule rahustavalt.

Bensodiasepiinid

Bensodiasepiine kasutatakse:

  • ärevuse ja hirmu leevendamiseks, näiteks ärevushäirete korral;
  • erutuse ja rahutuse leevendamiseks, näiteks alkoholivõõrutuse puhul;
  • lihaste lõdvestamiseks ja valu vaigistamiseks;
  • krampide tekkimise ennetamiseks või ravimiseks;
  • uneprobleemide korral.

Bensodiasepiinide toime tekib peaaegu kohe alates ravimi manustamisest. Ravimeid kasutatakse ärevuse ja uneprobleemide korral on enamasti lühiajaliselt ehk 2–4 nädalat.

Bensodiasepiinid hulka kuuluvad näiteks diasepaam, alprasolaam, klonasepaam, lorasepaam, oksasepaam, nitrasepaam, bromasepaam (ravimi toimeained).

Ravimite võimalikud kõrvaltoimed:

  • väsimus ja unisus;
  • reaktsioonivõime nõrgenemine, seega pole ravi ajal soovitav juhtida autot või töötada muude masinatega;
  • ärevus, rahutus, agressiivsus;
  • liikumisprobleemid, näiteks koordinatsioonihäired, ebakindel kõnnak, eakatel inimestel kukkumise ja luumurdude tekkimise oht;
  • keskendumisvõime ja mälu halvenemine, eriti pikaaegsel kasutamisel (kauem kui neli nädalat);
  • pikaaegsel kasutamisel tolerantsus ravimi suhtes ning sõltuvus.

Uinutid

Uinutitena on kasutusel näiteks zopikloon ja zolpidem, mis on bensodiasepiinidega sarnanevad ravimid. Uinutitel on rahustav ning uinutav toime, mis saabub tavaliselt 15–20 minutit pärast ravimi manustamist. Ravimite võimalikud kõrvaltoimed on:

  • kibe või metallimaitse suus manustamisele järgneval päeval;
  • suukuivus;
  • väsimus manustamisele järgneval päeval.

Bensodiasepiinide ja uinutite aastatepikkuse kasutamise korral võivad avalduda ning süveneda depressioon, tekkida meeleolu vaheldumine, uneprobleemid, tugevneda ärevushäirete sümptomid, esineda suitsiidirisk. Samuti võivad halveneda vaimsed võimed, näiteks tekkida intellekti tagasilangus, mäluhäired. Võib tekkida ka isiksusemuutus.

Sõltuvus

Bensodiasepiinide ja uinutite pikaaegsel tarvitamisel esineb sõltuvusrisk, sest need ravimid leevendavad ebameeldivaid sümptomeid kohe ning tekitavad lühikeseks perioodiks hea enesetunde.  Rahustid aitavad sümptomeid vähendada, kuid ei oma ravitoimet. Kui ravimi toimeaeg  lõpeb, siis taastub endine olukord. Sõltuvus võib tekkida pärast neljanädalast regulaarset ravimite tarvitamist. Ravimi korduval tarvitamisel avaldab see organismile väiksemat mõju kui ravi alguses. Ravimi suhtes tekib tolerantsus ehk seisund, kus keha harjub ning kohaneb ravimiga, mistõttu on toime saavutamiseks vaja annust suurendada. Sõltuvus võib olla nii psühholoogiline kui ka füüsiline.

Psüühiliseks sõltuvuseks peetakse olukorda, kus rahusti on tarvitaja jaoks muutunud vältimatuks ning inimene ei kujuta oma elu ilma selleta ette.

Füüsiline sõltuvus avaldub rahusti tarvitamise järsul lõpetamisel, kui avalduvad ebameeldivad võõrutussümptomid ehk ärajätunähud. See tähendab seda, et keha on kohanenud rahusti tarvitamisega, kuid selle puudumisel peab ta kohanema uue seisundiga. Võõrutussümptomid tekivad tavaliselt 48 tundi pärast ravimi tarvitamise vähendamist või lõpetamist. Need võivad olla kerged ning mööduda mõne päeva jooksul, kuid tekitada ka raskeid seisundeid ning kesta nädalaid või kuid.

Füüsilised võõrutussümptomid:

  • värinad, higistamine
  • lihasvalud, lihaste kangus
  • seedetrakti kaebused
  • vererõhutõus, südame kloppimine
  • lihaskrambid, epileptilised hood
  • väsimus, nõrkus

Psüühilised võõrutussümptomid:

  • ärevus, paanikahood, sisemine pingetunne
  • ärrituvus, närvilisus
  • unehäired
  • keskendumisraskused , lühimälu häired
  • meeleolu alanemine
  • tajuhäired, tajumise ülitundlikkus
  • meelepetted
  • segasusseisund

Ravi

Rahusti- ja uinutisõltuvuse võõrutusravi nõuab patsiendilt tugevat tahtejõudu. Ravi peamised eesmärgid on turvaline võõrutus, tagasilanguste ennetamine ja vältimine. Ravi käigus vähendatakse ravimi annust ja tarvitamise sagedust järk-järgult. Pikaajalise tarvitamise järsk lõpetamine võib tekitada tõsiseid või ohtlikke kõrvaltoimed, mistõttu tuleks kindlasti konsulteerida arstiga.

Sõltuvuse teemal konsultatsiooniks võib pöörduda vaimse tervise õe või perearsti vastuvõtule.

Oluline teada, et pikema raviga (järjest üle 1 kuu) osal inimestest suureneb sõltuvushäire risk.

Koostajad: Marge Kulev, Svetlana Kozlova ja dr Anu Järv
2024