Peatrauma täiskasvanul

Peatrauma on vigastus, mis mõjutab pead ja võib põhjustada ajukahjustust. Peatrauma mõju võib ilmneda kohe pärast vigastust või tekkida hiljem.

Peatrauma järgne jälgimine ja ravi sõltub vigastuse raskusest. Kerge ja keskmise peatrauma korral jälgitakse Teie seisundit või juhendatakse kodus jälgima 24-48 tunni jooksul.

Peatrauma järgne kodune jälgimine ja enesehooldus

• Viibige rahulikus keskkonnas ja puhake.
• Vältige liigset vaimset ja füüsilist pingutust.
• Esimese 24-48 tunni jooksul paluge oma lähedasel küsida Teilt teadvuse kontrollimiseks lihtsaid küsimusi iga 2-3 tunni järel (ka öösel), nagu nt “Mis on su aadress?”, „Mis päev täna on“ või “Mis on su nimi?”.
• Enne ja pärast uinumist jälgige oma sümptomeid.
• Jooge piisavalt vedelikku ning sööge kerget ja tervislikku toitu.
• Turse alandamiseks võite vigastuse kohale asetada külmakoti korraga 15-20 minutiks. Katke eelnevalt külmakott käterätiga. 
• Valu vaigistamiseks võite kasutada paratsetamooli. Vältige ibuprofeeni või aspiriini, kuna need võivad suurendada verejooksu riski. Teiste ravimite osas järgige arsti juhiseid.
• Oma argirutiini saate naasta järk-järgult ja arsti soovituste kohaselt.

Peatrauma järgselt vältige:

• sporti, raskuste tõstmist ja muud füüsilist pingutust vähemalt ühe nädala jooksul või vastavalt arsti juhistele;
• kukkumise ohtu – pearingluse või tasakaaluhäirete korral liikuge ettevaatlikult ja vajadusel kasutage abivahendeid;
• pikaajalist (mitmeid tunde) ekraanide kasutamist (arvuti, telefon, televiisor);
• vaimset pingutust ja suurt keskendumist nõudvaid tegevusi (õppimine, töötamine) sõltuvalt enesetundest 2-4 nädalat;
• alkoholi ja muid aineid, mis võivad mõjutada aju tööd ja teadvuse taset.

Pöörduge viivitamatult arsti poole või kutsuge kiirabi, kui Teil esinevad järgmised sümptomid

• Tugev peavalu, mis ei leevene valuvaigistitega
• Iiveldus või korduv oksendamine
• Uimasus või unisus, mida pole võimalik äratamisega katkestada
• Segasus (ei saa aru kus ta on, kes ta on või mis aeg on)
• Mälukaotus
• Nägemishäired (nt hägune või topelt nägemine)
• Pupillid on tavalisest suuremad või üks pupill erineb teisest
• Krambihoog
• Jäsemete nõrkus, koordinatsiooni- või tasakaaluhäired
• Kõnehäired (nt aeglane või segane kõne)
• Ühe kehapoole nõrkus või tuimus
• Vere või selge vedeliku eritumine kõrvast või ninast
• Teadvusekaotus

Kui Teil on küsimusi või kahtlusi, pöörduge tervishoiutöötaja poole.

Koostaja: Tartu Ülikooli Kliinikumi neurokirurgia osakond
2025