Pahaloomuline kasvaja ja vaktsineerimine

Pahaloomuline kasvaja ja selle ravi võivad oluliselt nõrgestada Teie immuunsüsteemi, muutes Teid vastuvõtlikuks mitmetele infektsioonhaigustele. Nõrgenenud immuunsüsteemi tõttu on infektsioonid sagedamad, kulgevad raskemini, alluvad halvemini ravile. Kuna erinevad infektsioonid on pahaloomulise kasvajaga patsientide üks sagedasemaid surma põhjuseid, siis on äärmiselt oluline anda endast maksimaalne, et infektsioonidesse haigestumist vältida. Parim võimalus selleks on lasta end vaktsineerida.

MILLISED VAKTSIINID ON NÄIDUSTATUD PAHALOOMULISE KASVAJAGA PATSIENTIDELE?

Pneumokoki vaktsiin

Pneumokokkinfektsioon on haigus, mida põhjustab bakter Streptococcus pneumoniae. See inimestel tavapärane ja sage haigustekitaja levib hingamisteede eritiste kaudu inimeselt inimesele ning põhjustab enamasti keskkõrva- ja kopsupõletikku. Üldjuhul kulgeb infektsioon kergelt-mõõdukalt, haiglaravi on vaja harva. Pahaloomulise kasvajaga patsiendid on ohustatud haiguse raskest vormist – invasiivsest pneumokokkinfektsioonist, mis võib kaasa tuua raske südame- ja ajukelmepõletiku, sepsise. Pahaloomulise kasvajaga patsientidel on risk haiguse raske vormi tekkeks kuni 48 korda kõrgem kui tervel inimesel.

Raske pneumokokkinfektsiooni vältimiseks tuleb riskirühma kuuluvad inimesed (sh kõik pahaloomulise kasvajaga patsiendid) vaktsineerida. Sõltuvalt vanusest läheb vaja 1-4 doosi, mis manustatakse lihasesse. Vaktsiin on Tervisekassa poolt pahaloomulise kasvajaga patsientidele tasuta.

Hooajalise gripi vaktsiin

Hooajaline gripp on iga-aastane sügistalvisel perioodil leviv hingamisteede viirushaigus. Gripihooaeg kestab igal aastal oktoobrist maikuuni, haigestumise suurem tõus on tavaliselt detsembris-jaanuaris.  Haigus levib aevastamisel, rääkimisel ja köhimisel inimeselt-inimesele väikeste piiskadega. Gripi sümptomiteks on äkki tekkinud palavik, lihas-liigesvalud, köha, nohu, kurguvalu, peavalu, väsimus. Gripp erineb tavalistest külmetushaigusest, kuna algab äkiliselt, kulgeb sagedasti kõrge palavikuga ning mitmed sümptomid on tugevamini väljendunud. Pahaloomulise kasvajaga patsientidel võib haigus kulgeda raskelt või lõppeda surmaga.

Gripi ennetamiseks on vajalik end igal aastal enne gripihooaja algust vaktsineerida. Vaktsineerimiseks manustatakse üks süst lihasesse. Kuni 9-aastased lapsed, kes pole kunagi varem gripi vastu vaktsineeritud, vajavad esimest korda vaktsineerides kaht doosi vähemalt 4 nädalase intervalliga. Sõltuvalt hooajast võib olla saadaval ka ninna pihustatav gripivaktsiin, kuid pahaloomulise kasvajaga patsientidele on see üldjuhul vastunäidustatud. Vaktsiini hind jääb tavapäraselt vahemikku 10-20€, kuid igal aastal hüvitab Tervisekassa teatud riskigruppide vaktsineerimise. 2023/24 gripihooajal on tasuta gripivaktsiini kättesaadav üld- ja erihoolekande teenusel olevatele inimestele, kõigile üle 60-aastastele, lapseootel naistele, kuni 7-aastastele lastele ning gripi riskirühma kuuluvatele alaealistele, kellel on terviseseisundi tõttu suurem risk raskelt haigestuda. Sageli kompenseerib gripivaktsiini maksumuse ka tööandja.

COVID-19 vaktsiin

COVID-19 on viirushaigus, mis kulgeb gripilaadsete haigusnähtudega. Sarnaselt gripile on COVID-19 raskest kulust ohustatud eakad, rasedad, nõrgenenud immuunsüsteemi ja kaasuvate krooniliste haigustega (sh pahaloomuliste kasvajatega) patsiendid.

COVID-19 ennetamiseks on vajalik end vaktsineerida. Alates 10/2023 on Eestis saadaval uued COVID-19 vaktsiinid, mis on suunatud peamise parasjagu Eestis leviva koroonaviiruse tüve vastu (XBB1.5). Soovitame vaktsineerida, kui viimasest COVID-19 vaktsiinidoosist või COVID-19 läbipõdemisest on möödas vähemalt 6 kuud. Täpsem info arstilt.

Muud vaktsiinid

• Kui pahaloomulise kasvaja raviga seotult või muul põhjusel on eemaldatud põrn või esineb selle oluline funktsioonihäire, siis lisaks pneumokoki vaktsiinile on näidustatud meningokoki vastane vaktsineerimine. Vastavalt varasemalt manustatud vaktsiinidele võib olla vajalik ka täiendav Haemophilus influenzae b vastane vaktsineerimine.
• Täiendavaid vaktsiine tehes tuleb jälgida, et oleksite vaktsineeritud riikliku immuniseerimiskava järgi. See tähendab, et kaitse peab olema difteeria, teetanuse, läkaköha, lastehalvatuse, B-viirushepatiidi, Haemophilus influenzae b, leetrite, mumpsi, punetiste vastu. Enamasti vaktsineeritakse nende haiguste vastu lapseeas, täiskasvanuna on vaja tõhustusdoose. Näiteks on kõigile täiskasvanutele iga 10a järel näidustatud difteeria-teetanuse vaktsiini tõhustusdoos.
• Kõigile Eesti elanikele on soovitatud puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine.
• Eestis vaktsineeritakse immuniseerimiskava raames HPV ehk inimese papilloomviiruse vastu tasuta 12-18-aastaseid tüdrukuid ja poisse. HPV vaktsiin on soovitatud ka varasemalt vaktsineerimata täiskasvanutele, sh meestele. HPV-nakkus võib meestel tekitada mitmesuguseid vähivorme ja genitaaltüükaid. Nõrgenenud immuunsusega patsientidel esinevad HPV-ga seotud haigused oluliselt sagedamini.
• Reisile minnes võib olla vajalik täiendav vaktsineerimine reisivaktsiinidega (kollapalavik, kõhutüüfus, marutõbi jm).

Millal vaktsineerida?

Üldiselt soovitatakse vaktsineerida enne kasvajavastase raviga alustamist. Vaktsineerimine on eriti oluline, kui pahaloomuline haigus on retsidiveerunud, kasvajavastane ravi jätkub või on tekkinud siirik-peremees vastane haigus. Sellistel juhtudel on immuunsüsteem oluliselt nõrgestatud. Arsti poolt soovitatud vaktsiinid ei ole nõrgenenud immuunsüsteemiga patsientidele ohtlikud, ei põhjusta haigestumist ega pahaloomulise haiguse progressiooni. Küll aga võivad teatud seisundid ja mõned ravimid vaktsiinide toimet nõrgestada, mistõttu võib olla vajalik manustada lisadoose või vaktsineerimine edasi lükata. Samamoodi võib olla vajalik edasi lükata elusnõrgestatud vaktsiinide manustamist. Missuguseid vaktsiine ja millal Teile saab manustada, otsustab arst.

Kuidas toimub vaktsineerimine?

Tavaliselt manustatakse ühel visiidil 1-4 vaktsiini, sõltuvalt patsiendi eelistustest, varasematest reaktsioonidest (kui on esinenud) ja konkreetsetest vaktsiinidest. Võimalusel planeeritakse vaktsineerimine raviarsti vastuvõtuga samale päevale. Kui järgmise süsti jaoks kokkulepitud ajal ei jõua tulla, siis vaktsineerimisskeemidega reeglina otsast peale ei alustata, jätkatakse pooleli jäänud koha pealt. Vaktsineerimist alustades määrab esialgse vaktsineerimisplaani nakkushaiguste arst ning edasised vaktsineerimised teostab õde, kes lepib kokku ka järgmiste süstete ajad.

Osa vaktsiine on tasulised, osa kompenseerib Teile täies mahus Tervisekassa. Täiendavat infot vaktsineerimise kohta saab personalilt ning Terviseameti vaktsineerimisalaselt veebilehelt www.vaktsineeri.ee.

Koostaja: dr Bruno Saar
2023