Ortodontilise ravi kõrvaltoimed

Käesolevast infomaterjalist leiate informatsiooni ja soovitusi võimalike kõrvaltoimete puhul, mis võivad tekkida ortodontilise ravi käigus.

• Hambaemaili kahjustused ja kaaries. Ortodontilise ravi ajal võib puudulikku suuhügieeni tõttu tekkida hambaemaili kahjustus. Breketid raskendavad suuhügieeni teostamist ja soodustavad katu peetumist hamba pinnal. Katt põhjustab mineraalide eritumist emailist (dekaltsifikatsioon) – email muutub habraks, tekivad piimjasvalged laigud, mis on kaariese esimene staadiumi tunnus. Kui hügieen ei parane, lähevad valged laigud üle kaariesekolleteks, mida tuleb ravida hambaarsti juures.
• Hambaserva kulumine. Hambaserv võib kuluda, kui hammas on otseses kontaktis ortodontilise aparaadi osaga (eriti keraamiliste breketite puhul). Selle ennetamiseks kasutab ortodont plommimaterjalist ajutisi kõrgendusi või kumm-ligatuure, mis ei lase hammastel hammustada breketite pinda.
• Hambanärvi põletik ehk pulpiit. Vahel võib hammastele mõjuv ortodontiline jõud põhjustada hambanärvi põletikku. Suurem risk selleks on siis, kui hammastel on varasem trauma, suured ülesehitused (kroonid/täidised) või korduv ortodontiline ravi.
• Hambamurd. Risk hamba osaliseks murdumiseks breketite või võrude eemaldamise ajal on suurem siis, kui hammastel on varasem trauma või suured ülesehitused.
• Igemepõletik ehk gingiviit. Igemepõletik tekib puuduliku suuhügieeni tagajärjel igeme ääres ja hammaste vahel. Katu sees olevad bakterid ärritavad iget ja tekib igemete veritsus, turse ja tundlikkus. Igemepõletikku saab ennetada hea suuhügieeniga.
• Hammaste tugikudede põletik ehk parodontiit. Parodontiit on gingiviidi järgmine staadium, mille korral on lisaks igemele tekkinud põletik ka hammast ümbritsevas luukoes. Tekib luu taandumine, sügavad igemetaskud ja lõpuks muutub hammas liikuvaks. Parodontiidi diagnoosiga patsiendid peavad  ortodontilise ravi ajal pöörama suurt tähelepanu suuhügieenile ning käima regulaarselt suuhügienisti ja parodontoloogi vastuvõttudel.
• Igemete taandumine ehk retsessioon. Igemete taandumisel paljastub hambajuure pind (sagedamini alumistel esihammastel), mis pole kaetud kaitsva emailiga. Paljastunud hambajuur võib olla tundlik kuuma ja külmale, mistõttu tuleb vajadusel kasutada tundlike hammaste või kõrge fluoriidi (1450+ppm) sisaldusega hambapastat.
• „Mustad kolmnurgad“. Igemepapill on igeme osa, mis asub hammaste vahel allpool hammaste kontaktpunkti. Igemepapill võib hammaste reastamisel kaduda  (eriti kolmnurkse kujuga hambad) ning selle asemel jääb tühjus, mis näeb välja nagu must kolmnurk hammaste vahel. Selle ennetamiseks võib ortodont lihvida hammaste külgi, et muuta hambaid kandilisemaks. Ortodontilise ravi lõppedes saab hammaste kuju korrigeerida täidiste või kroonidega.

• Hambajuure resorptsioon ehk sulamine. Iga ortodontilise raviga kaasneb hambajuurte kerge lühenemine ja ümardumine. Tegu ei ole kliiniliselt olulise kõrvaltoimega ning patsiendi elukvaliteeti see ei halvenda. Hambajuurte seisundi jälgimiseks tehakse vajadusel röntgenülesvõtteid. Kui hambajuur sulab suuremas ulatuses, siis jäetakse ortodontiline ravi mõneks ajaks passiivsesse faasi.
• Pehmete kudede vigastused. Ortodontilise ravi ajal kasutatavad elemendid võivad hõõruda ja torkida põske. Vigastuste ennetamiseks kasutatakse elementidel ortodontilist vaha, mida saab osta apteegist.
• Ortodontiline tagasilangus ehk relaps. Ortodontilise ravi ajal liigutatakse hambad uuele ja sobivamale positsioonile. Hambaid ümbritsevad koed aga ei harju kohe muutusega ja üritavad hambaid endisesse asendisse viia. Selle ennetamiseks kinnitatakse hammaste sisepinnale  metalltraat (reteiner). Vajadusel valmistatakse ka eemaldatav reteiner: Essix kape või plaataparaat öösel kandmiseks. Eemaldatava reteineri kandmise eiramisel või metallreteineri lahti tulekul võivad hambad liikuda endisesse asendisse, mis vajab korduvat ortodontilist ravi.
• Allergia. Ortodontiliste aparaatide enamlevinumad allergeenid on nikkel, lateks, hambaravi materjalid ja desinfektsiooniained. Allergia esinemisel palume informeerida ortodonti õigeaegselt.
• Ortodontilise aparaadi väikeste osade alla neelamine. Ortodontilised aparaadid ja breketsüsteemid koosnevad väikestest osadest, mille murdumisel on võimalik selle alla neelamine. Soovitame vältida kõvade toiduainete söömist, mis soodustavad aparaadi purunemist.
• Näolõualuu kasvu muutus.Suur osa ortodontilisest ravist toimub
  laste ja noorukite kasvuperioodis, et maksimaalselt ära kasutada luude plastilisust. Kui näolõualuude kasv jätkub peale ortodontilise ravi lõppu,
  on vajalik raviplaani muutus ja uus ortodontiline ravi peale kasvu lõppemist.
• Alalõualiigese probleemid. Ortodontilise ravi tagajärgel võivad
  tekkida alalõualiigese haiguslikud seisundid: valud suu avamisel, helid,
  naksumised ja krõbinad. Probleemide korral võtke ühendust oma ortodondiga.

Koostaja: Tartu Ülikooli Kliinikumi stomatoloogia kliinik
2022