Neerubiopsia

Neerubiopsia on protseduur, millega hinnatakse neerukoe kahjustuse ulatust ja raskusastet. Neerubiopsia on vajalik neeruhaiguse diagnoosimisel lisaks uriini- ja vereanalüüsidele. Neerubiopsia käigus võetakse biopsianõela abil neerukoest väike proovitükk, mida uuritakse mikroskoobi all. Neerubiopsia abil diagnoositud neeruhaigusest sõltub edasise haiguse ravi ja haiguse prognoos. Neerubiopsia vajalikkuse üle otsustab neeruarst ehk nefroloog.

Protseduuriks ettevalmistus

Neeruhaiguse sümptomite puhul on vajalik uriini- ja vereanalüüs. Neerubiopsia eelselt peavad olema verehüübivuste näitajaid normväärtuste piires ja määratud Teie  veregrupp.  Vahetult enne protseduuri võib juua ja kergelt süüa. Protseduuriks on vajalik haiglaravil viibimine.

Palun informeerige oma raviarsti kui:

  • Teil on esinenud allergiat lokaalsetele tuimestusainetele (nt lidokaiin, novokaiin);
  • Te tarvitate antikoagulante ehk vere hüübimist pärssivaid ravimeid (aspiriin, marevan, klopidogreel, või muud) või mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid (ibuprofen, diklofenak jt).

Enne protseduuri palutakse Teil allkirjastada protseduuri nõusoleku vorm. Eelnevalt palutakse Teil veenduda, et olete saanud vastused kõigile oma küsimustele ja Teil on olnud piisavalt aega, et langetada teadlik otsus. Täiendavatele küsimustele saate vajadusel vastused raviarstilt ja protseduuri teostajalt.

Protseduuri kulg

Neerubiopsia protseduur viiakse läbi ultraheli kontrolli all. Protseduuri ajal lamate Te kõhuli ja kõhu piirkonda paigaldatakse väike padi. Eelnevalt kontrollitakse ultraheli abil neerude asetust, hinnatakse neeru sügavust nahapinnast ja märgistatakse nahale punktsiooni koht. Protseduur viiakse läbi steriilsetes tingimustes: puhastatakse biopsia võtmise piirkonna nahka desinfitseeriva vahendiga ning tuimestatakse nahaalused koed. Seejärel võetakse spetsiaalse biopsianõela abil tavaliselt 1–2 neerukoe tükki vasakust neerust. Kuna neerud liiguvad hingates, siis vahetult neerukoe võtmise hetkel palutakse Teil korraks hinge kinni pidada. Protseduur kestab umbes 15–20 minutit. Protseduuri ajal võib esineda ebamugavustunnet või vähest valu.

Protseduurijärgne periood

  • Protseduurijärgselt ei lubata Teil kohe kõndida. Teid tuuakse voodiga palatisse, kus olete rangel lamamisrežiimil 16–24 tundi.
  • Peale protseduuri tuleb biopsia võtmise piirkonnas hoida jääkotti umbes 2 tunni vältel vaheaegadega.
  • Regulaarselt jälgitakse Teie vererõhku ja soovitatakse küllaldaselt juua.
  • Teil palutakse urineerida siibrisse, et jälgida uriini hulka ja värvust. Mõnikord võib uriin muutuda ajutiselt roosakaks või punaseks. See möödub peagi.
  • Protseduurile järgneval päeval võetakse uriinianalüüs ning kontrollitakse biopsia võtmise piirkonda ultraheli abil.
  • Tavaliselt lubatakse patsient järgneval päeval kodusele ravile, kui ei ole planeeritud muid protseduure või ravi.
  • Neerubiopsia esialgse vastuse annab patoloog mõne päeva jooksul ja lõpliku vastuse paari nädala pärast.
  • Peale neerubiopsiat on hoiduge paari järgneva nädala vältel raskest füüsilisest koormusest ja raskuste tõstmisest. Keelatud on samal ajal ka sauna minek ja vannis käimine. Lubatud on minna duši alla.

Protseduuri võimalikud tüsistused ja ohud

Neerubiopsia protseduur on hästi talutav ja tüsistusi esineb harva. Harva võib tekkida veritsus torke kohast, verevalum neerupiirkonnas, ebamugavustunne või valu. Põletiku teke on haruldane.

Neerubiopsia võtmise järgselt võib uriin muutuda punaseks. Sellest teavitage kindlasti arsti või õde.

Kui Teil tekib peale protseduuri tugev valu kõhus või seljas, nõrkustunne, iiveldus, siis ka sellest teavitage koheselt valveõde või –arsti.

Üliharva võib esineda raskeid tüsistusi nagu teiste organite vigastamine või raske verejooks neeru piirkonnas, mille korral võib vajalikuks osutuda neeru eemaldamine, kui konservatiivsete ravivõtetega verejooks ei peatu.

Koostaja: nefroloogia osakonna juht prof Mai Rosenberg
2024