Naise väliste suguelundite ehk vulvavähi operatsioon
Vulvavähk
Naise väliste suguelundite vähk ehk vulvavähk on suhteliselt harva esinev haigus. Kõikidest günekoloogilistest pahaloomustest kasvajatest moodustab see vähiliik u 3–4%. Enamasti haigestuvad naised vanuses 70–80 aastat. Foonhaigustena tulevad arvesse papilloomiviirusest tingituna vähieelsed seisundid ja kroonilised nahahaigused.
Põhitunnusteks on piinav sügelemine, kihelemine, põletustunne vulva piirkonnas, mis kestnud aastaid. Pahaloomuse kasvaja hilises arengujärgus tekib nn „tükk“ välistele suguelunditele, lisandub haavandumine, veritsus, valu. Haiguse edasiarenemisel suurenevad kubeme piirkonna lümfisõlmed.
Uuringumeetodid
Günekoloogiline läbivaatus koos kubeme lümfisõlmede palpatsiooniga, biopsia haiguskoldest ja suurenenud kahtlasest kubeme lümfisõlmest. Haiguse lokaalse leviku hindamiseks tehakse magnetresonantstomograafia vaagna pehmetest kudedest, haiguse kaugleviku hindamiseks kompuutertomograafia kopsudest, kõhukoopast.
Ravimeetodid
Väikese kasvaja korral (kuni 2 cm) piisab haiguskolde väljalõikamisest. Lisaks on vajalik leida nn „vahimeeslümfisõlm“ ehk esimene lümfisõlm, kus võivad kasvajarakud pesastuda. Selleks süstitakse meditsiinis kasutatavat värvainetet kasvaja ümbrusse, eemaldatakse värvunud lümfisõlm ning uuritakse operatsiooni käigus kasvajarakkude suhtes. Kui lümfisõlmes kasvajarakke ei leidu, siis kogu lümfisõlmede kompleksi kubeme piirkonnast ei eemaldata. Kui kasvajarakkud esinevad, siis on näidustatud kogu kubeme lümfisõlmekompleksi eemaldamine.
Suurema kui 2 cm kasvaja korral on näidustatud kogu väliste suguelundite eemaldamine. Tekkinud koedefekt kaetakse plastikaga. Sõltuvalt kasvaja asukohast võib olla vajalik ka kogu kubeme lümfisõlmede eemaldamine.
Suurte kasvajate korral, mis haaravad naaberpiirkondi nagu kusiti või pärasoole ümbrus, on näidustatud algselt kiiritusravi koos keemiaraviga. Kui kasvaja peale ravi mõõtmetelt väheneb, on võimalik kogu kasvaja kirurgiline eemaldamine.
Operatsiooni ajal
Vulvavähi operatsioon tehakse üldanesteesias ehk üldnarkoosis, mis tähendab, et Te ei ole operatsiooni ajal ärkvel ega tunne valu. Vahetult enne operatsiooni pannakse Teie käele veenikanüül, mille kaudu manustatakse narkoosiks vajalikke ravimeid. Kui ravimid on hakanud mõjuma, siis paigaldab anestesioloog Teie hingamisteedesse spetsiaalse maski või toru, mille kaudu toimub hingamine operatsiooni ajal.
Operatsioon kestab sõltuvalt vähi suurusest ja operatsioonimeetodist tavaliselt 1–3 tundi. Kui Teil eemaldatakse lümfisõlm, võib kirurg paigaldada kubemesse toru ehk dreeni, mille kaudu eemaldub liigne vedelik. Dreen eemaldatakse tavaliselt 2–3 päeva pärast. Teile pannakse põide toru (kusepõiekateeter), et hoida operatsiooni piirkond kuivana ja lasta haaval kinni kasvada. Operatsiooni lõppedes Teid äratatakse narkoosist üles ja viiakse ärkamisruumi.
Peale operatsiooni
Vulvavähi operatsiooni järgselt tuleb enamasti viibida haiglaravil 1–5 päeva. Operatsioonijärgselt on oluline hügieenireeglite jälgimine: peale igat WCs käimist operatsioonipiirkonna pesemine jooksva veega ja kuivatamine.
Tavaliselt operatsioonijärgselt toitumispiiranguid ei ole.
Peale operatsiooni ei tohi istuda umbes 2 nädalat. Kui operatsioon on tehtud plastikaga, siis ei tohi istuda umbes 3–4 nädalat, arvestades piirkonda, kus operatsioon on toimunud. Täpsed juhised annab Teile raviarst.
Haiglaravi järel on kodus soovitatav kerge kuni mõõdukas füüsiline aktiivsus (jalutamine, kepikõnd). Keelatud on raskuste (>5kg) tõstmine 1–2 kuud. Haavaniidideemaldatakse 7.−10. operatsioonijärgsel päeval, pöörduge selleks perearsti vastuvõtule.
Operatsiooniga seotud riskid
Iga operatsioon on seotud teatud riskidega. Tüsistuste tekkimise risk sõltub patsiendi üldisest tervisest ja sellest, mis staadiumi kasvajaga on tegemist.
Võimalikud tüsistused on:
- haavatüsistused (põletik, verevalum),
- üldanesteesiaga seotud kõrvaltoimed (iiveldus, neelamise valulikkus, peavalu jt),
- närvikahjustus, millega kaasneb tuimus või surin,
- häbeme funktsiooni ja välimuse muutused (eriti kui operatsioon on ulatuslik ja avaldub näiteks ühele poole suunduv uriinijuga),
- lümfödeem, st turse, mis on tingitud lümfivedeliku kogunemisest kudedesse.
Enamik kõrvaltoimeid kaob iseenesest või ravi korral.
Pärast vulvavähi operatsiooni toimub järelkontroll. Teid kutsutakse regulaarselt günekoloogilistele uuringutele. Esimese kolme aasta jooksul tehakse järelkontroll igal kvartalil. Järgmisel kahel aastal toimuvad kontrollid iga kuue kuu järel ning seejärel ühe aasta järel.
Head paranemist!
Tartu Ülikooli Kliinikumi kirurgiakliinik
2024