Naha torketestid
Nahatorketestide olemus
Nahatorketest on eelistatuim meetod kiiret tüüpi ehk IgE vahendatud allergia diagnoosimiseks. Selle abil on võimalik välja selgitada hingamisteede ja naha allergiliste haiguste põhjuseks olevaid allergeene. See on ohutu, kiire ja praktiliselt valutu protseduur, mida saab läbi viia alates 6. elukuust.
Nahatorketesti tegemiseks kasutatakse tööstuslikult toodetud õietolmude, kodutolmulestade, loomaepiteelide, hallitusseente eoste ja toiduainete allergeenekstrakte. Toiduallergia selgitamiseks kasutatakse ka naturaalseid allergeene (enamasti puu- ja köögivilju, piima, muna, pähkleid), mille puhul lantsett torgatakse esmalt uuritavasse materjali ja seejärel patsiendi nahka.
Positiivne nahatorketest kinnitab sensibiliseerumist konkreetse allergeeni suhtes, kuid diagnoosi panemiseks peab see kokku langema patsiendi kliiniliste sümptomitega.
Testimiseks valmistumine
Enne testimist tuleb rääkida arstile oma allergiate kohta (näiteks kus ja millal allergia avaldub ning kuidas keha reageerib). Teie arst kasutab seda informatsiooni, et valida õiged allergeenid testimiseks.
Enne teste ei tohi võtta antihistamiinikume ehk allergia vastaseid ravimeid. Andke oma allergoloogile teada, milliseid ravimeid olete tarvitanud, sest teatud ravimid võivad mõjutada nahatorketestide tulemusi. Testimise päeval ärge kasutage kreeme ega parfüüme nahapiirkonnas, kus testid tehakse. Kui Teile pole võimalik nahatorketesti teha, võib arst määrata vereanalüüsid, et analüüsida veeniveres spetsiifiliste allergeenide vastu võitlevate antikehade olemasolu.
Nahatorketestide tegemine
Nahatorketesti tegemisel tilgutatakse küünarvarre siseküljele või ülaseljale allergeenekstrakti. Ühekordse lantsetiga torgatakse kergelt läbi tilga (jääb kerge torke jälg nahale) ja nii satub allergeen nahka ning reageerib nuumrakkudel paiknevate IgE antikehadega. IgE vahendatud ülitundlikkusreaktsiooni korral vabanevad bioloogiliselt aktiivsed vahendajaained, mis tekitavad 15-20 minuti jooksul nahapunetuse ja kubla.
Lisaks allergeenlahustele pannakse nahale ka negatiivse ja positiivse kontrolli tilgad. Negatiivseks kontrolltestiks kasutatakse füsioloogilist soolalahust. Negatiivse kontroll lahuse kohal kupla ega punetust ei teki. Kui need tekivad, võib see viidata ülitundlikule nahale. Positiivseks kontrolltestiks kasutatakse histamiinilahust. Normis on positiivse kontrolli kohal alati kõigil inimestel kubel ja punetus. Kui see puudub, võib põhjus olla allergiaravimite tarvitamises, mis segavad tulemuste selgitamist.
Histamiini reaktiivsus nahas on inimestel erinev ning ei ole seotud nahatorketestide tulemusega. Positiivne testitulemus allergeeniga (kubel ≥ 3mm) ei tähenda tingimata kliiniliselt väljendunud allergiat (võimalik on varjatud ehk latentne sensibiliseerimine).
Nahatorketesti näidustused
- Aastaringne või hooajaline nohu,
- silma põletik ehk konjunktiviit,
- bronhiaalastma,
- nõgestõbi ehk urtikaaria,
- allergiline dermatiit (allergiline nahapõletik),
- atoopiline dermatiit,
- allergilised reaktsioonid mesilase ja herilase nõelamisele,
- äge naha ja/või limaskestade turse,
- ravimallergia.
Nahatorketesti vastunäidustused
- Anamneesis anafülaktilise šoki esinemine uuritavale allergeenile,
- allergia ägenemise periood,
- ägeda haiguse periood,
- testimispiirkonnas ulatuslik nahakahjustus (nahapõletik, nõgestõbi, nahalööbed, nahahaigused, nahavigastused),
- rasedus,
- infektsioonhaigused, palavik,
- ebastabiilne astma,
- raske südamepuudulikkus,
- aktiivses faasis reuma/tuberkuloos,
- epilepsia,
- onkoloogilised haigused.
Ravimite tarvitamine enne uuringut
Kuna teatud ravimid võivad mõjutada naha torketesti tulemust, tuleb nende manustamine enne uuringu tegemist ajutiselt katkestada:
- antihistamiinikumid – vähemalt 7 päeva;
- pikaaegne süsteemne kortikosteroidravi suurtes annustes – vähemalt 3 nädalat;
- lühiaegne süsteemne kortikosteroidravi suurtes annustes – vähemalt 1 nädal;
- paikselt manustatud kortikosteroidid testi tegemise piirkonnas – 1-3 nädalat;
- antidepressandid – 7-14 päeva;
- beeta-blokaatorid – soovituslikult 24 tundi;
- uuringupäeva hommikul mitte kasutada testi tegemise piirkonnas nahahooldusvahendeid.
Võimalikud kõrvaltoimed
Kõrvaltoimed avalduvad naha torketesti tegemisel väga harva. Suurenenud tundlikkusega patsientidel võivad järgneda tugevamalt väljendunud allergilised reaktsioonid, mis tekivad tavaliselt 20 minuti jooksul pärast allergeeni manustamist.
- Sageli võivad tekkida allergeeni manustamiskohale paiksed allergilised reaktsioonid (pidevalt suurenev kubla läbimõõt, pseudopoodid ehk ebajalakesed).
- Harva võib tekkida silmade sügelemine, nohu, köha, õhupuudus, nõgestõbi, angioödeem.
- Väga harva võib tekkida anafülaktiline reaktsioon.
- Vasovagaalne reaktsioon (kahvatus, higistamine, nõrkus, uimasus, peapööritus, halb enesetunne, kõhuvalu, minestamine) võib tekkida enamasti lastel ja noorukitel.
- Mõnedel juhtudel võib esineda allergeeni manustamise piirkonnas hilisreaktsioon difuusse tursena, mis algab tavaliselt 1-5 tundi pärast uuringut ja taandub 24 tunni jooksul.
Koostajad: sisekliiniku õde Reelika Maat ja dr Mare Pauklin
11/2022