Naba- ja valgejoonesong
Song on kõhuorgani või selle osa väljasopistumine läbi kõhuseina. Nabasonga korral esineb naba piirkonnas tavaliselt nähtav esilevõlvumus. Valgejoonesonga korral esineb sarnane leid nabast kõrgemal kõhu keskjoonel.
Naba- ja valgejoone songa operatsioon ehk songaplastika on sageli teostatav operatsioon. Enamasti teostatakse operatsioon avatud meetodil (3–5cm lõike kaudu). Harvem tehakse naba- ja valgejoonesonga plastikat mitme väikse (1–2 cm suuruse) haava kaudu (laparoskoopiliselt). Teie kirurg otsustab koos Teiega, milline Teile sobivaim operatsioonimeetod.
Naba- ja valgejoonesonga plastikat tehakse enamasti juhul, kui song põhjustab kaebusi (ebamugavustunne, esilevõlvumus, valu) või Teil on song, mida ei saa kõhuõõnde tagasi lükata. Kui song kaebusi ei põhjusta, võib arst soovitada oma tervise jälgimist.
Enne operatsiooni
Naba- ja valgejoonesonga plastikat tehase üldanesteesias ehk üldnarkoosis, mis tähendab, et Te ei ole operatsiooni ajal ärkvel ega tunne valu. Vahetult enne operatsiooni pannakse Teie käele veenikanüül, mille kaudu manustatakse narkoosiks vajalikke ravimeid. Kui ravimid on hakanud mõjuma, siis paigaldab anestesioloog Teie hingamisteedesse spetsiaalse maski või toru, mille kaudu Te hingate operatsiooni ajal.
Operatsiooni ajal
Naba- või valgejoonesonga plastika teostamiseks teeb kirurg songa piirkonda 3–5cm haava, mille kaudu lükatakse songa sisu tagasi kõhuõõnde ja kõhuseina lihaste vahel olev defekt õmmeldakse kinni. Sageli on vajalik songa taastekke vältimiseks kõhuseina tugevdamine sünteetilise võrguga. Kui kõhuseinas olev defekt on väike ja Teil pole olulisi riskitegureid songa taastekkimiseks, siis võib kirurg otsustada, et võrgu kasutamine ei ole vajalik.
Laparoskoopilise operatsiooni puhul tehakse kõhupiirkonda 1–2 cm suurused haavad, mille kaudu sisestatakse kaamera ja instrumendid. Songa piirkonnas olev defekt õmmeldakse kinni ja kõhuseina tugevdamiseks asetatakse võrk. Laparoskoopilise operatsiooni käigus võib selguda, et on vajalik avatud operatsioon.
Operatsioon kestab sõltuvalt songa suurusest ja operatsioonimeetodist tavaliselt 30–90 minutit. Operatsiooni lõppedes Teid äratatakse narkoosist üles ja viiakse ärkamisruumi.
Pärast operatsiooni
Naba- ja valgejoonesonga plastika järgselt lubatakse Teid koju enamasti samal või operatsioonile järgneval päeval.
Reeglina operatsioonijärgselt toitumispiiranguid ei ole.
Samuti pole olulisi piiranguid füüsilise koormuse osas, välja arvatud raske füüsiline töö ja treening. Kui vahetus operatsioonijärgses perioodis mingi tegevus põhjustab valu, tuleb tegevus katkestada.
Naba- või valgejoonesonga operatsiooni järgselt võib tavaliselt tööle naasta 1–2 nädala pärast. Kui tegemist on raske füüsilise tööga, võib olla vajalik pikem töölt eemal olek.
Ravi tulemused
Naba- või valgejoonesonga plastika enamasti leevendab songast tingitud kaebusi. Samas on oluline teada, et muid tervisehädasid ja vaevusi songa likvideerimine ei paranda.
Operatsiooniga seotud riskid
Iga operatsioon on seotud teatud riskidega. Plaanilise naba- ja valgejoonesonga plastika tüsistuste risk on enamasti madal. Tüsistuste tekkimise risk sõltub patsiendi üldisest tervisest, songa suurusest ja valitud operatsioonimeetodist.
Võimalikud tüsistused on:
- haavatüsistused (põletik, verevalum);
- üldanesteesiaga seotud kõrvaltoimed (iiveldus, neelamise valulikkus, peavalu jt).
Väga harva esinevad tüsistused on kõhuõõne organi vigastus ja suurte veresoonte vigastus. Operatsioonijärgsel hilisperioodil (kuid ja aastaid pärast operatsiooni) on võimalikud tüsistused: võõrkehatunne (võrguga plastika korral), haava piirkonna krooniline valu, songa taasteke.
Head paranemist!
Tartu Ülikooli Kliinikumi kirurgiakliinik
2024