Munaallergia

Munaallergia on immuunsüsteemi reaktsioon kanamunale. Tavaliselt reageerib immuunsüsteem bakteritele ja viirustele, kuid toiduallergia puhul peab immuunsüsteem organismile ohtlikuks toiduainet ja hakkab selle vastu tootma IgE antikehi ja erinevaid allergia mediaatoreid. Kanamuna on üks sagedasem allergia põhjustaja imiku-  ja väikelapseeas. Allergia sümptomid võivad munaallergia korral tekkida kiiresti – minutite jooksul, kuid mõnikord ka  2-4 tundi (või veel hiljem) pärast muna söömist.

Munakollasest allergeensem on munavalge. Munavalgele allergiline inimene peab olema ettevaatlik ka munakollase tarvitamisel, kuna seda on raske eraldada nii, et kollane ei puutuks kokku munavalgega. Tavaliselt möödub munaallergia 4.-7. eluaasta vanuses, kuid üksikutel juhtudel kestab see kogu elu. Munakollast hakatakse tavaliselt taluma varem, umbes 2.-3. eluaastal. Tervele imikule võite keedetud munakollast hakata andma alates 6. elukuust, alustades väikesest kogusest.

Kanamuna suhtes allergiline inimene ei saa süüa ka teiste lindude mune (vuti, pardi). Vältige muna, kui lapsel on allergoloogi poolt kindlaks tehtud munaallergia.

Munaallergia sümptomid

  • Pakitsustunne suus;
  • iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, kõhulahtisus;
  • naha punetus, sügelus, turse, nõgeslööve, ekseem;
  • ninakinnisus, vesine eritis ninast;
  • vilistav hingamine, köha;
  • silmade sügelus, pisarate vool.

Raskematel juhtudel võib tekkida eluohtlik seisund: anafülaksia. Kui haigusnähud tekivad kahes või enamas elundkonnas või pärast muna söömist tekib hingamisraskus, tuleb kahtlustada anafülaksiat. Täpsemalt saab anafülaksia kohta lugeda siit:
www.kliinikum.ee/patsiendiinfo-andmebaas/anafulaksia/

Munas ja kanalihas on ühesuguseid valke, mistõttu võib kanaliha mõnel munaallergiaga inimesel vaevusi tekitada. NB! Lugege pakenditelt infot toidu koostise kohta! Vastavalt EL direktiivile peavad toiduainete pakendil olema loetletud komponendid ja välja toodud sagedasemate  toiduallergeenide sisaldus. Muna sisaldumine peab alati sildil kajastuma. Kasulik on siiski teada, millised toiduained sisaldavad suurema tõenäosusega muna.

Muna sisaldavad toidud

  • Mõned imikutoidud
  • Jäätis
  • Lihapallid, lihast poolfabrikaadid, kotletid    
  • Kastmed
  • Kreemid, kreemikoogid
  • Küpsetised, pannkoogid
  • Maiustused
  • Glasuuritud saiad ja koogid
  • Valge šokolaad
  • Majonees
  • Pudingid
  • Salatid, salatikastmed
  • Šerbett
  • Makaronid
  • Mõned hamburgerid
  • Omlett
  • Besee, martsipan
  • Suflee, pastilaa
  • Pähklikreem
  • Vahukommid
  • Supid

Toidu koostisosad, mis viitavad või võivad viidata munale

  • Albumiin
  • Konalbumiin
  • Letsitiin
  • Livetiin
  • Lüsotsüüm
  • Ovoalbumiin
  • Ovoglobuliin
  • Ovomakroglobuliin
  • Ovomukoid
  • Ovomutsiin
  • Ovotransferriin
  • Ovovitelliin
  • Vitelliin
  • Muna (valge, kollane, kuivatatud pulber, külmutatud, pastöriseeritud)
  • Pardi-, hane-, vutimunad

 

Muna asendamine toidu valmistamisel

Kui retseptis on rohkem kui kolm muna, siis üldjuhul munaasendajad enam tõelist muna ei asenda.

Võltsmuna nr. 1: ½ püreestatud banaani võrdub ühe munaga magusas küpsetises (st toitudes, mis sobivad banaanimaitsega). Lisada ka ½ tl küpsetuspulbrit.

Võltsmuna  nr. 2: segada 1 tl küpsetuspulbrit, ½ tl soodat, 2 tl jahu ja 3 tl vett. Sobib asendama ühte muna küpsetistes, eriti küpsiste retseptides. Ei asenda muna munarohketes retseptides (nt munapuder).

Võltsmuna nr. 3: segada 1,5 tl vett, 1,5 tl õli ja 1 tl küpsetuspulbrit.

Ühe munavalge asendamine: lahustada 1 spl lihtsat agaripulbrit 1 spl vees. Vahustage, jahutage ja vahustage veel.

Sidujad saiades ja leibades: püreestatud kartul või avokaado/niisutatud leivakoored või purustatud kaerahelbed.

Kui on tekkinud muna suhtes taluvus, siis muna menüüsse lülitamine toimub nn “munaredeli”  põhimõttel. Oluline on alustada maksimaalselt töödeldud muna sisaldavate toodetega ning teelusikatäie suuruse ampsuna.

Koostaja: lastekliiniku õde Tiia Kõivist
2024