Metitsilliinresistentse stafülokoki (MRSA) kandlus või infektsioon

Mis on stafülokokk?

Stafülokokk on bakter, mis võib elada inimese nahal ja ninas inimesele endale kahju tekitamata. Samas võib see bakter põhjustada mitmeid haigusi – näiteks haavainfektsioone, naha ja teiste pehmete kudede infektsioone, luude infektsioone, kuseteede infektsioone, kopsupõletikku, südameklappide infektsioone.

Mille poolest erineb metitsilliinresistentne stafülokokk (MRSA) tavalisest stafülokokist?

Metitsilliinresistentseks nimetatakse stafülokokki siis, kui tavapärasemad stafülokoki raviks kasutatavad antibiootikumid sellesse bakterisse enam ei toimi, mis tähendab, et see bakter on muutunud nende antibiootikumide suhtes resistentseks. Enamasti on MRSA poolt põhjustatud haiguste ravi seetõttu ka pikem ja keerukam.

Mida tähendab MRSA kandlus?

MRSA kandlus tähendab seda, et teiste organismis elavate bakterite hulka kuulub ka MRSA. Enamikel inimestel, kellel see bakter esineb, haigust ei teki.

Kellele võib MRSA kandlus ohtlik olla?

Tervetel inimestel põhjustab see bakter haigust väga harva. See bakter võib põhjustada haigust inimestel, kes on äsja opereeritud, kellel esineb nahahaavu, kellele on paigaldatud võõrkeha (näiteks liigese- või südameklapiprotees või veresoonesisene kanüül või põiekateeter), kes on saanud keemiaravi. Bakter võib põhjustada haigust ka enneaegsetel lastel ning eakatel.

Kuidas MRSA levib?

Peamiselt levib bakter nii patsiendi, haiglapersonali kui ka külastajate käte vahendusel. See võib juhtuda otsesesel kontaktil või kaudsel, puudutades esemeid ja pindu (ukse käepidemed, tualettruum, voodi piirded jne).

Kõige suurem tõenäosus on seda bakterit saada tervishoiu- ja hooldusasutustes, sest sinna satub MRSA kandlusega inimesi sagedamini.

Mida tehakse haiglas MRSA leviku takistamiseks?

Haiglapersonal, patsiendid ja külastajad järgivad kehtestatud juhiseid.

MRSA kandlusega patsient

  • Järgib personali juhised. Personal annab vajadusel patsiendile ja tema lähedastele täiendavat infot bakteri kohta.
  • Järgib kätehügieeni reegleid.
  • Paigutatakse võimalusel üksikpalatisse. Palatiuksele paigutatakse silt, mis teavitab kehtivatest juhistest. Personal kasutab palatisse sisenemisel isikukaitsevahendeid, milleks on kirurgiline mask, kilepõll või kaitsekittel, kindad.

Külastajad

  • Informeerivad osakonna valvepersonali oma tulekust enne palatisse sisenemist.
  • Teostavad kätehügieeni enne palatisse sisenemist ja palatist lahkumisel.
  • Kannavad palatis kaitsekitlit ja kindaid.
  • Eemaldavad kindad ja kaitsekitli enne palatist lahkumist vastavalt juhistele.
  • Väldivad kontakti teiste patsientidega.

Millal on vaja MRSA ravida?

Ravi on vajalik siis, kui MRSA on põhjustanud haiguse. Ravivajaduse otsustab arst.

Kas MRSAst on võimalik lahti saada?

MRSA põhjustatud haigust on võimalik ravida. MRSA kandlusest vabanemine on võimalik, kuid protsess on pikaajaline ja vajab tervishoiutöötaja järelvalvet. Bakteri kandlusest vabanemise eelduseks on, et patsiendil ei ole pikaajalisi invasiivseid kateetreid ja kroonilisi haavandeid.

Kas MRSA võib tagasi tulla?

Jah, võib küll. MRSA põhjustatud haiguse põdemine immuunsust ei tekita.

Mida teha haiglast lahkumisel?

MRSA kandlusega patsient ei vaja elustiili muutmist!

Kui nahk on terve siis ei sega MRSA kandlus suhtlemist teiste inimestega, sportimist, ühiskasutatavate saunade ja basseinide külastamist.

Nahapõletiku või haava korral tuleks vältida ühiskasutatavate saunade, basseinide kasutamist.

Oluline on järgida ka kodus kätehügieeni reegleid. Hoolikas kätepesu takistab bakterite levikut teistele inimestele ja ümbritsevatele pindadele.

Mida teha, kui lähete arsti juurde?

Iga kord kui pöördute arsti vastuvõtule või haiglaravile, teavitage MRSA kandlusest, et raviarst saaks seda raviplaani koostamisel arvesse võtta.

Koostaja: infektsioonikontrolli teenistus
2023