Liigesesisesed hormoonsüstid lastel

Liigesesiseseid hormoonsüste teostatakse reumaatilise liigeshaiguse ägenemisel lisaks põhiravile. Hormoonsüstid vähendavad valu ja põletikku liigeses ning aitavad säilitada selle liikuvust.

Liigesesisese hormoonravi eelised

• Efektiivne ja suhteliselt ohutu;
• ravimi toime otse põletikukoldesse;
• hormoonravile omased kõrvaltoimed on vähem väljendunud.

Informeerige enne protseduuri arsti, kui

• lapsel esineb ravimallergiat või vere hüübimishäireid,
• laps kasutab antikoagulante ehk verd vedeldavaid ravimeid.

Vastunäidustused

• Bakteriaalne põletik liigeses,
• üldine palavikuga haigestumine,
• nahakahjustused ja nahahaigused süstimiskoha piirkonnas,
• raseduse esimesed 16 nädalat,
• allergia süste- ja/või tuimastava ravimi suhtes.

Suhtelised vastunäidustused

• Suhkurtõbi,
• kõrgenenud vererõhk,
• luuhõrenemine,
• kilpnäärme vaegtalitus.

Protseduuriks ettevalmistus

Enne liigesesisest süsti tuimastatakse lapsel nahk süstekohas tuimastava kreemiga (Emla). Selleks kantakse kreem üheks tunniks nõela sisse-viimise kohal nahale ja kaetakse kileplaastriga. Kileplaaster eemaldatakse vahetult enne protseduuri.

Kuna protseduuri ajal ei tohi laps liigutada, siis antakse vajadusel lapsele (arsti soovitusel ja vanemate nõusolekul) suu kaudu või rektaalselt rahustavat ravimit. Väikelastel (kuni 7aastat) teostatakse liigesesisene süstimine üldnarkoosis.

Protseduuri kulg

Süstitav liiges puhastatakse antiseptilise lahusega ja seejärel kaetakse piirkond steriilse linaga. Süstepiirkonda tehakse kohalik tuimastus, viiakse nõel liigesesse ning eemaldatakse süstlaga üleliigne liigesvedelik. Seejärel viiakse liigesesse pikatoimelist hormoonravimit.

Protseduuri järgselt kaetakse süstekoht steriilse plaastriga ja seotakse. Protseduur kestab umbes 15-30 minutit.

Protseduuri ajal peab laps püsima liikumatult, et mitte tekitada nõelaga lisavigastusi.

Protseduuri järgselt

• Pärast protseduuri peab süstitud liigest 24 tunni jooksul võimalikult vähe liigutama, et ravimi toime oleks maksimaalselt efektiivne.
• 1-2 tundi pärast ravimi süstimist võib liiges olla valulik.
• Süstekohta katva plaastri või sideme võib eemaldada järgmisel päeval.
• Süstekoha võib märjaks teha (duši all käia) ühe ööpäeva möödudes.

Võimalikud tüsistused ja ohud

Harva võib liigesesisese süste järgselt tekkida:

• bakteriaalne põletik liigeses,
• mööduv punetus, valu ja turse süstekohas,
• verevalum liigesõõnes.

Väga harva tekib:

• süstekohas nahaalune rasvkoe kärbumine,
• mittepõletikuline luukoe kärbumine,
• kõõluse rebend,
• mööduv hüperglükeemia (veresuhkru tõus),
• näo punetus,
• menstruaaltsükli häired või voolus tupest.

NB!  Pöörduge koheselt lähimasse raviasutusse kui:

• süstitud liigese piirkonnas tekib turse, punetus, õhetus, puutehellus või tugevnev valu;
• kehatemperatuur tõuseb üle 37,5°C.

Koostaja: Elbe Hade, üldpediaatria osakonna õde