Külmaurtikaaria

Külmaurtikaaria ehk külmakontaktiline urtikaaria (rahvakeeli külmaallergia) on füüsikalise urtikaaria alatüüp. Külmaurtikaaria korral tekitab külmakontakt (külm, tuuline ja niiske välisõhk, jahedas vees ujumine) nahale sügeluse, punetuse või kublad. Külmaurtikaaria ei ole klassikalises mõttes allergia, kuna immuunsüsteem ei moodusta selle haiguse korral antikehasid. Tekkepõhjused on paljuski veel teadmata, kuid arvatakse, et külma stimuleeritud närvilõpmetest vabanevad ained, mis ahendavad veresooni ja vabastavad nuumrakkudest histamiini ning teisi põletikumediaatoreid.

Külmaurtikaaria on enamasti idiopaatiline ehk teadmata põhjusega, ainult vähestel esineb see kaasuvana hematoloogilise või infektsioonhaigusega. Külmaurtikaaria on levinud kõigis vanusgruppides, kuigi enamik haigeid on noored täiskasvanud. Kaks korda sagedamini esineb haigust naistel. Külmaurtikaariahaigetel esineb sageli ka dermografismi ehk  naha värvuse lühiajalist muutust mehaanilise ärrituse mõjul ja kolinergilist ehk pingutusurtikaariat.

Külmast tingitud lööve ilmneb või intensiivistub tavaliselt alles naha soojenemisel pärast lühemat või pikemat külma käes viibimist, näiteks õuest tuppa tulles. Tavaliselt tekivad kublad eelkõige katmata kehaosadele – näole, kaelale, kätele, põlvedele ja reitele. Kublad kaovad enamasti tunni jooksul. Kuplade suurus on erinev, mõnikord nad laatuvad ehk valguvad kokku.

Sümptomid ja diagnoosimine

Külmaurtikaaria tekib naha kokkupuutel  külma õhuga, külma vedeliku või külma esemega. Kõige tavalisemad sümptomite käivitajad külma ilmaga on madal temperatuur, niiskus, tuuline ilm.

Reaktsioon nahal (nõgestõbi) ja/või angioödeem  ehk naha ja nahaaluskoe turse tekivad tavaliselt minutite jooksul pärast külmaga kokkupuudet. Sügelev lööve võib vallanduda ka suvel jahedas vees ujudes või külma jooki juues. 40%-l haigetest kaasnevad üldnähud, nagu hingamisraskus, suurenenud südame löögisagedus, kõhuvalu, peavalu, väsimus ja isegi šokinähud (vererõhu langus, teadvusekadu). Pikemaajaline ujumine jahedas vees on kõige sagedasem raske, üldnähtudega  külmaurtikaaria vallandaja.  

Külmaurtikaaria diagnoosi kinnitab jääkuubikute test. Õhukese kile sees olevat jääkuubikut hoitakse käsivarre painutuspinna nahal 5 minutit. Testi hinnatakse 10 minutit pärast jääkuubiku eemaldamist. Positiivse reaktsiooni korral tekib testitud alal kubel.

Ennetamine ja ravi

Kõige tulemuslikum on külmaurtikaaria põhjuste väljaselgitamine ja ennetamine, teadlikkus haiguse olemusest. Soovitused külmaurtikaaria ennetamiseks:

• hoidumine ägestajatest.
• Enese kaitsmine kehatemperatuuri järsu languse eest.
• Kaitsva ja sooja riietuse kasutamine, näo katmine (vähemalt osaliselt) salliga. Ei maksa unustada ka mütsi!
• Kaitsekreemi kasutamine külmale välisõhule eksponeeritud nahal.
• Külmade jookide ja söögi vältimine.
• Jahedas vees ujumise ja surfamise vältimine. Eelistage kalipsot!

Ettevaatusabinõud

Anafülaksia ehk järsku tekkinud eluohtliku allergilise reaktsiooni ohu korral kandke endaga esmaabivahendina kaasas adrenaliini automaatsüstalt.

Kui vajate üldanesteesiat, informeerige oma diagnoosist anestesisti ja anestesioloogi.

Medikamentoosne ravi

Suukaudsete antihistamiinikumide kasutamisega leevendub sügelus ja taandub või väheneb kuplade teke. Antihistamiinikumide toime saabub kiiresti ning püsib 12-48 tundi. Manustatakse üks kord päevas.

Kolmandikul patsientidest kestab haigus 5-10 aastat. Viiendikul patsientidest püsivad sümptomid kauem kui 10 aastat.

Kasutatud kirjandus

Maurer, M. 2018. Cold urticaria. UpToDate.
Ngan, V., Writer, S. 2006. Cold urticaria. DermNet NZ https://www.dermnetnz.org/topics/cold-urticaria/
Kaur, S., Lehtmets, A., Karelson, M., Kukk, T., Kangur, A., Rajangu, H., Põder, A., Silm, H. 2002. Urtikaaria ravijuhend. Lege Artis.

Koostaja: lastekliiniku õde Kairi Sokk
01/2019