Krooniline südamepuudulikkus

Mis on südamepuudulikkus?

Südamepuudulikkus on südame pumbafunktsiooni langus, mille tagajärjel ei suuda süda organismi piisavalt varustada hapnikurikka verega. Südamepuudulikkus seisneb kas

südame võimetuses kokku tõmbuda ning verd enesest välja paisata või
võimetuses lõõgastuda ning verega täituda.

Südamepuudulikkus ei ole iseseisev haigus, vaid tekib teiste südant kahjustavate haiguste tulemusena, kui need haigused on jäänud diagnoosimata või ravimata. Kroonilise südamepuudulikkuse puhul on enamasti tegemist aeglaselt süveneva elukestva haigusega, kuid tervisliku elustiili ja pideva ravimite tarvitamisega saab südamepuudulikkuse süvenemist edukalt aeglustada.

Millised haigused põhjustavad südamepuudulikkust?

Järgnevalt on nimetatud peamised südamepuudulikkuse põhjused.

Kõrgvererõhktõbi – kui vererõhk on aastaid kõrge, on südame töökoormus vere väljutamisel veresoontesse liiga suur, ning süda kurnatakse ära.
Südame isheemiatõbi – südamelihast verega varustavate veresoonte ehk pärgarterite ateroskleroosi ehk lupjumise tõttu võib häiruda südamelihase normaalne varustamine hapniku ja toitainetega, mistõttu langeb südamelihase töövõime ja südame pumpamisvõime. Südame isheemiatõve sagedasim kaebus on stenokardia ehk rinnaangiin. Südame isheemiatõve äge väljendus – südamelihase infarkt – põhjustab südamelihase äkilise suuremahulise hapniku- ja toitainevaeguse, mistõttu võib osa südamelihasest kärbuda, ning kahjustatud lihasega süda ei jaksa enam normaalselt verd väljutada.
Suhkruhaigus ehk diabeet – suhkruhaigetel esineb tervetest inimestest sagedamini kõrgvererõhktõbe ja südame isheemiatõbe, mis on iseseisvad südamepuudulikkuse põhjused.
Südame klapirikked – südameklappide ülesanne on tagada vere õigesuunaline liikumine südames. Südame klapirikke korral südameklapp kas ei avane või ei sulgu normaalselt, mistõttu häirub vere normaalne liikumine südames – see koormab südant ning tema pumpamisvõime langeb.
Südame rütmihäired – südame pumpamisvõimet häirivad nii kiired kui ka aeglased südame rütmihäired. Kõige sagedasem südamepuudulikkust põhjustav rütmihäire on kodade virvendusarütmia.
Südamelihase toksiline kahjustus (nt alkohol, narkootikumid, osa vähiravimeist) – Eestis on üsna levinud alkohoolne südamepuudulikkus – s.o südamepuudulikkus, mis kujuneb pikaajalise alkoholi kuritarvitamise tagajärjel.
Kaasasündinud geenimutatsioonid – on teada rida geenidefekte, mis võivad põhjustada südamepuulikkust. Geenidefektidest põhjustatud südamepuudulikkus avaldub tavaliselt nooremas eas.

Krooniline südamepuudulikkus kulgeb ägenemiste ja ägenemiste vaheliste stabiilsemate perioodidega. Südamepuudulikkuse ägenemist ja sellest tingitud haiglaravi vajadust võivad põhjustada: ravisoovituste eiramine (nt ravimite ebajärjepidev võtmine), elustiilisoovituste eiramine (nt liigne vedelikutarbimine, liigsoolane toit, alkoholiga liialdamine), liigkõrge vererõhk, rütmihäired, kehvveresus ehk aneemia, palavikuga kulgevad ägedad haigused. Ägenemiste vältimiseks järgige Teile antud elustiili- ja ravisoovitusi!

Milliseid kaebuseid põhjustab südamepuudulikkus?

Harvadel juhtudel kulgeb südamepuudulikkus oluliste kaebusteta, enamasti on kaebused siiski olemas. Järgnevalt on nimetatud südamepuudulikkuse peamised kaebused.

Väsimus, nõrkus – tekivad langenud südame pumbafunktsiooni tõttu organismi ebapiisavast verega varustamisest, eriti koormusel. Väsimuse tõttu võib langeda (füüsiline) töövõime.
- Vältige raskeid füüsilisi pingutusi: ärge tõstke raskeid esemeid, püüdke koormused jaotada väiksemateks osadeks, poes käies kasutage kandekäru.
- Leidke võimalus puhkamiseks, kui olete väsinud.
- Püüdke iga öö magada vähemalt 7-8 tundi.
- Vältige füüsilist tööd liiga külmas, soojas või niiskes.
Õhupuudus – tekib vedelikupeetusest kopsudes, kui süda ei suuda verd kopsudest vastu võtta ega endast välja pumbata. Õhupuudus avaldub esmalt koormusel, südamepuudulikkuse süvenedes võib see aga tekkida ka rahuolekus, avaldudes nt öösiti esinevate äkiliste õhupuuduse hoogudena, mis sunnivad lamavast asendist istuma tulema. Öist õhupuudust võib leevendada magamine poolistuvas asendis (mitme padjaga).
Tursed – tekivad vedelikupeetusest kudedes, kui süda ei suuda eri kehaosadest pärit verd vastu võtta ega endast välja pumbata. Südamepuudulikkusega patsiendid kaebavad turseid hüppeliigeste piirkonnas, säärtel, harvem reitel, kõhunaha all. Kõhuümbermõõt võib suureneda vedeliku kogunemise tõttu kõhuõõnes ning seedehäired ja kõhuvalu võivad olla viited seedeelundite vedelikuliigsusest. Tursete tõttu häirub naha verevarustus ja võivad tekkida haavandid, millest eritub tursevedelikku. Vedeliku ümberpaigutumine kudedesse võib põhjustada uriinikoguse vähenemist.

Vedeliku kogunemisest kehas annab märku kaalutõus. Kaaluge end igal hommikul ja pidage kaalupäevikut. Kaalutõus üle 2 kg 3 päeva jooksul viitab liigsele vedeliku kogunemisele organismis. Küsige oma arstilt või õelt, kas võite sellisel juhul võtta rohkem diureetikumi kui tavaliselt!

Kuidas südamepuudulikkust diagnoositakse?

Südamepuudulikkuse diagnoosi paneb arst, võttes arvesse patsiendi kaebused, varasemad haigused, terviseseisundi ning uuringute tulemused. Diagnoos eeldab mitmete südameuuringute teostamist, mis võivad nõuda patsiendi mõnepäevast haiglas viibimist. Südamepuudulikkuse diagnoosimisel on keskseteks uuringuteks südame ultraheliuuring ehk ehhokardiograafia, kardiogramm ehk EKG ja vereanalüüsid.

Kuidas südamepuudulikkust ravitakse?

Südamepuudulikkuse ravi nurgakiviks on südamepuudulikkust põhjustava haiguse ravi. Nt kui südamepuudulikkus on tingitud kõrgvererõhktõvest, peab hoolt kandma selle eest, et vererõhk oleks hästi kontrolli all.

Südamepuudulikkuse kaebuste leevendamiseks kasutatakse diureetikume ehk veeväljaajajaid (nt furosemiid, torasemiid). Diureetikumid põhjustavad urineerimisvajaduse sagenemist – see on tülikas, kuid nii eemaldatakse kehast liigne vedelik ning vabanetakse tursetest ja õhupuudusest. Efektiivse diureetikumraviga normaliseerub vedelikupeetuse arvel suurenenud kehakaal. Diureetikumid on ainukesed südamepuudulikkuse ravimid, mille doosi võib arst lubada Teil ise muuta – tursete, õhupuuduse ja kehakaalu kiirel tõusul (u 2 kg 3 päeva jooksul) suurendate diureetikumi annust ning kaebuste leevenemisel ja kaalu normaliseerumisel vähendate või jätate ära. Küsige oma arstilt, täpseid juhiseid!

Ärge tarvitage ülemäära palju vedelikku, see võib nullida diureetikumidest saadava efekti! Kui Teil on uriinipidamatus, võivad diureetikumid seda süvendada – rääkige probleemist julgelt oma arstile või õele või pöörduge abi saamiseks inkotuppa.

Diureetikumid aitavad leevendada südamepuudulikkuse kaebuseid, kuid haiguse süvenemist nad ei aeglusta. Haiguskulu aeglustamiseks kasutatakse peamiselt kolme eri ravimigruppi kuuluvaid ravimeid: angiotensiini konverteeriva ensüümi ehk AKE-inhibiitorid (nt ramipriil), beetablokaatorid (nt metoprolool) ja mineralokortikoidretseptori antagonistid (nt spironolaktoon). Sageli soovitatakse tarvitada kõiki kolme tüüpi ravimit korraga. Ehkki Te ise ei pruugi tunda, et need ravimid kaebuseid leevendaksid, on nende ravimite järjepidev (sageli eluaegne) ja piisavas annuses tarvitamine siiski vältimatud südamepuudulikkuse kulu aeglustamiseks. Nende ravimite kõrvaltoimeks on mõningane vererõhu langus, mis pole enamasti ohtlik. Ärge muutke nende ravimite annuseid ega katkestage ravi ilma arstiga nõu pidamata!

Kaugele arenenud südamepuudulikkuse puhul, kui suukaudse ravi võimalused on ammendunud, võib südamepuudulikkuse kulu aeglustamiseks abi olla nutikast rindkere sisse paigaldatavast seadmest – südamepuudulikkuse ehk resünkroniseerivast südamerütmurist või südamevatsakest abistavast seadmest. Nende seadmete paigaldamine eeldab, et patsiendi südamepuudulikkus vastab teatud kriteeriumidele. Raskeimatel juhtudel ravitakse südamepuudulikkust südamesiirdamisega.

Kuidas saate ise oma südamepuudulikkust kontrolli all hoida?

Üldised soovitused

Tundke oma haigust ja selgitage:
- mis on Teie südamepuudulikkuse põhjus;
- millised kaebused viitavad haiguse ägenemisele ja mida sel juhul teha;
- milliseid ravimeid Te tarvitate ja milleks (kandke oma raviskeemi endaga kaasas);
- kes on Teie esmane meditsiinikontakt, kui vajate professionaalset abi.

Kui Te ei tea vastuseid neile küsimustele, pöörduge julgelt oma perearsti, südamearsti või südamepuudulikkuse kabineti õe poole.

Käige regulaarselt arsti või õe vastuvõtul! Kerge ja mõõduka südamepuudulikkusega patsiendid on üldiselt perearsti ja pereõe, raske südamepuudulikkusega patsiendid südamearsti või südamepuudulikkuse kabineti õe jälgimisel.
Kaaluge end hommikuti samal ajal ning märkige tulemus üles kaalutabelisse! Kehakaalu kiire tõus võib olla viide vedelikupeetusest ja südamepuudulikkuse ägenemisest. Teadke oma eesmärkkaalu – s.o kaal ajal, kui südamepuudulikkus on stabiilne ning vedelikupeetuse tunnused puuduvad.
Selgitage, kas võite kehakaalu tõustes oma diureetikumi annust ise mõneks ajaks tõsta. Võtke diureetikum sisse hommikul tühja kõhuga, siis väljutab keha liigse vedeliku päevasel ajal. Ärge muutke teiste ravimite annuseid omavoliliselt!
Vältige liigset vedelikutarvitamist! Kerge või mõõduka südamepuudulikkuse korral soovitatakse piirata vedelike tarvitamist 1,5-2 liitrini päevas (kõik vedelikud kokku- sh ka nt supivedelik). Raske südamepuudulikkuse korral võib olla vajalik veel suurem vedelikupiirang. Reegel on, et tarvitatava vedeliku hulk peab olema võrdne organismist uriini jm moel väljutatava vedeliku hulgaga.
- Mõõtke soovitatav päeva vedeliku norm juba hommikul teadaoleva mahuga nõusse, siis on Teil ülevaade tarvitatavast vedeliku hulgast. Parim janu korral on vesi.
- Janu vastu võib aidata jääkuubikute või külmutatud marjade ja puuviljade lutsutamine, suhkruvaba närimiskummi närimine, sage hambapesu, suuloputamine jaheda alkoholivaba suuveega.
Seksuaalne aktiivsus ei ole keelatud, kui see ei põhjusta kaebuseid. Raske südamepuudulikkusega patsientidel ei ole soovitatav kasutada potentsi parandavaid ravimeid.
Vaktsineerige end iga-aastaselt gripi vastu!
Depressioon ja ärevus on südamepuudulikkusega patsientide seas sagedased. Kui kogete püsivat meeleolu langust, rõõmutunde puudumist või ärritute kergesti, rääkige sellest julgelt oma arstile või õele või pöörduge psühholoogi/psühhiaatri poole.
Reisile minnes võtke kaasa kirjalik haiguslugu ja raviskeem ning piisav hulk ravimeid! Ärge mine reisile südamepuudulikkuse ägenemise ajal või vahetult selle järgselt. Arvestage, et kuumas kliimas võib vedelikutasakaal erineda kodusest olukorrast.
Vältige suitsetamist ja liigset alkoholi tarvitamist.

Liikumine

Regulaarne kehaline aktiivsus treeningute ja igapäeva koormusena (poes käimine, lume lükkamine jm) on südamepuudulikkuse ravi osa. Südame- ja skeletilihaste funktsionaalsuse säilitamine aitavad parandada iseseisvat toimetulekut ja töövõimet, hoida kontrolli all südamepuudulikkuse kaebuseid ning vähendada haiglaravi vajadust.

Soovituslik on tegeleda nii aeroobse (kõndimine, sörkimine, rattasõit, ujumine) kui jõusaalitreeninguga, viimase puhul eelistage oma keharaskusega harjutusi lisaraskuste asemel.
Treeningu regulaarsuse tagamiseks leidke endale sobivaim liikumisviis, treenige sel ajal päevast, mil tunnete end kõige reipamana, ning leidke endale treeningkaaslane.
Enne treeningutega alustamist pidage nõu oma arsti või õega või pöörduge võimalusel taastusraviarsti või füsioterapeudi vastuvõtule.
Alustage madala intensiivsuse ja lühikeste treeningutega, koormust ning treeningu aega järk-järgult tõstes. Eesmärgiks võiks olla selline treeningu intensiivsus, mille ajal suudaksite vajadusel kaaslasega rääkida täislausetega. Paras treeningpulss vastab 60-80%-le ealisest maksimaalsest pulsist (maksimaalne pulss = 220 x/min – vanus aastates). Alustada võib 5-10 minutilistest treeningutest päevas, kuid eesmärgiks võiks olla 5-7 30-minutilist aeroobset ja 2 sama pikka jõusaalitreeningut nädalas.
Jaotage treening kolme etappi: soojendus (nt 5 min aeglast kõndi), põhiosa (20 min tempokamat kõndi), lõdvestus (5 min aeglasemat kõndi ja venitusharjutusi).
Jälgige treeningu ajal oma enesetunnet! Katkestage treening, kui tekib valu rinnus, äkiline õhupuudus, nõrkus, pearinglus, higistamine.
Korraldage oma igapäevane füüsiline koormus selliselt, et saaksite piisavalt liikuda (nt kasutage lifti asemel treppe, käige koeraga jalutamas, käige poes jala).
Südamestimulaatori või vatsakest abistava seadme olemasolu ei ole liikumise vastunäidustuseks.
Ehkki liikumine on kõigile kasulik, peab raske südamepuudulikkuse korral õppima pidama piiri füüsiliselt raskete (majapidamis)töödega. Ärge vedage nt mitut rasket toidukotti jalgsi korrusmaja kõrgematele korrustele, lund lükates eelistage rahulikku tempot jne. Võtke igapäevategevusteks aega ning jaotage need ühtlaselt päeva peale ära.

Toitumine

Teadlik toitumine aitab hoida kontrolli all südamepuudulikkust põhjustavad haigused ning leevendada südamepuudulikkuse kaebuseid. Südamesõbraliku toitumise põhireeglid südamepuudulikkusega patsientidele on samad mis tervetele inimestele:

Sööge mitmekülgselt – tarbige iga päev teraviljasaaduseid (8-13 portsjonit), köögi- ja puuvilju (5-9 portsjonit), piimatooteid (2-4 portsjonit) ning liha, kala või mune (2-4 portsjonit).
- Teraviljasaadused: 1 portsjon on 30 g leiba või sepikut, 90 g kartulit või 1 dl putru või pastat.
- Köögi- ja puuviljad: 1 portsjon on 1 puuvili (100 g), 2 dl marju või puuviljamahla, 15 g kuivatatud puuvilju ja marju, 100 g köögivilju toorena või keedetult, 200 g köögiviljamahla või 30 g kuivatatud kaunvilja.
- Piimatooted: 1 portsjon on 1 klaas väherasvast piima, jogurtit või keefirit, ½ klaasi täispiima, 50 g 10% kohvikoort, 100 g lahjat kohupiima, 50 g magusat kohupiimakreemi, 50 g piimajäätist või 20 g juustu.
- Liha, kala, munad: 1 portsjon on 50 g väherasvast liha, 2 viinerit, 3 viilu vorsti, 50 g maksapasteeti, 50 g kalafileed, 100 g räime, 25 g soolakala või kalakonservi või 1 muna.
Sööge toitu normaalses koguses, et hoida optimaalset kehakaalu.
Eelistage väherasvaseid toiduaineid.
Eelistage tervislikke toiduvalmistamise viise.
Piirake maiustuste ja karastusjookide (2-4 portsjonit päevas) ning alkoholi tarbimist.
- Suhkur, maiustused: 1 portsjon on 2 tl suhkrut, mett või moosi, 2 küpsist, 10 g šokolaadi või 150 g limonaadi.
Eestlased tarvitavad keskmiselt 10-15 grammi keedusoola päevas, s.o on u 2-3 korda rohkem kui organism vajab. Liigne keedusool toimib kui käsn, hoides kinni vee molekule ja soodustades tursete teket. Seetõttu on keedusoola tarvitamise teema oluline just südamepuudulikkusega patsientide puhul. Raske südamepuudulikkuse korral võib olla mõistlik keedusoola tarbimise piiramine 2,5-5 grammini (0,5-1 tl) päevas. Selle saavutamiseks:
- asendage keedusool toiduvalmistamisel järk-järgult soolavabade ürtide või vürtsidega. Maitsemeel harjub ajapikku vähema soolaga.
- Hoidke soolatops köögikapis, mitte laual, kus see on kergesti kättesaadav.
- Lisage sool toidule vajadusel alles pärast selle maitsmist.
- Poes käies harjuge lugema pakenditelt toitumisalast infot ja valige väiksema soolasisaldusega toiduained. Vältige naatriumirikkaid toiduaineid nagu sink, suitsuvorst, pasteet, viinerid, valmissalatid, kalakonservid, juust, soolatud või ja margariin, salatikastmed, majonees, purgisupid.
- Eelistage valmistoitudele, pooltoodetele ja väljas söömisele ise tehtud toite.

Südametervislike toitumissoovituste kohta saate täpsemat infot Tervise Arengu Instituudi veebilehtedelt (toitumine. ee, terviseinfo.ee).

Kasutatud kirjandus

www.heartfailurematters.org
Achttien, R. J. jt. 2013. Exercise-based cardiac rehabilitation in patients with coronary heart disease: a practice guideline
Ades, P. A. jt. 2013. Cardiac Rehabilitation Exercise and Self-Care for Chronic Heart Failure
Lukmann, A. jt. 2005. Eesti juhised südamehaigete taastusraviks
Mei, K. jt. 2005. Infomaterjal “Toitumine ja liikumine”
Peer, N. 2017. Nutritions for patients with heart failure
Piepoli, M. F. jt. 2016. European Guidelines on cardiovascular disease prevention in clinical practice

Koostajad: Tuuli Teeäär, Ülle Miitel, Elviira Vool, Annika Elmet, Märt Elmet, Marit Aasaru
02/2019