Kodade virvendusarütmia

Kodade virvendusarütmia (KVA) on kõige sagedasem südame rütmihäire – Eestis on see diagnoositud umbes 26 000 inimesel. KVA ei ole üldiselt eluohtlik rütmihäire, kuid üks tema tüsistustest – insult – võib olla eluohtlik. Insuldiriski on KVA korral siiski võimalik vähendada trombide teket ennetavate ravimitega.

KVA olemus

Süda koosneb neljast kambrist: kahest kojast ja kahest vatsakesest. Normaalse südametöö puhul saadab südametööd juhtiv siinussõlm välja regulaarseid elektriimpulsse e siinusrütmi, mille mõjul tõmbuvad regulaarselt kokku kõigepealt südame kojad ning seejärel vatsakesed. Nii pumpab süda verd kehas ringi.

KVA korral siinussõlm enam südame rütmi ei koordineeri. Elektriimpulsid liiguvad kodades ringi korrapäratult, pannes kojad võbelema või virvendama. Vere liikumine südame kodadest vatsakestesse häirub ning pulss muutub ebaregulaarseks. Ebaregulaarne pulss on KVA põhilisi tunnusmärke.

KVA avaldub kas lühiajaliste episoodide ehk paroksüsmidena, mille vahelisel ajal on süda rütmis, või püsiva rütmihäirena, mille puhul on süda kogu aeg rütmist väljas. KVA on tavaliselt krooniline haigus,  aja jooksul muutuvad episoodid sagedasemaks ja püsivamaks. 

Riskitegurid

KVA põhiliseks riskiteguriks on vanus – seda esineb sagedamini vanemas eas. Kuid ka elustiil määrab oluliselt, kas KVA tekib või mitte. Suitsetamine, liigne alkoholitarbimine, ülekaal, vähene füüsiline aktiivsus, tasakaalustamata toitumine ning liigne stress- kõik need soodustavad KVA teket ja püsimajäämist.

Samuti suurendavad KVA riski mitmed kroonilised haigused nagu nt kõrgvererõhktõbi, südame isheemiatõbi, südamepuudulikkus, diabeet, uneapnoe ja kilpnäärme talitlushäired.

Sümptomid

Kõige levinumad sümptomid on südamepekslemine, värin või ebamugavustunne rindkeres või lihtsalt tunne, et süda on rütmist väljas. Esineda võivad ka õhupuudus, väsimus, koormustaluvuse langus, pearinglus või uimasus, minestustunne, ärevus või hirm ning muutus tavapärases pulsisageduses.

Vahel ei pruugi esineda ühtegi kaebust ega muutust enesetundes – see aga ei välista rütmihäire olemasolemist ega ka tüsistuste teket.

Võimalikud tüsistused

KVA-ga on võimalik elada kvaliteetset elu aastakümneid, kuid on oluline teada võimalikke tüsistusi, millest kõige olulisemad on insult ja südamepuudulikkus.

Insuldi tekkerisk on KVA diagnoosiga inimestel umbes viis korda kõrgem kui neil, kel seda rütmihäiret pole. Kui kojad ei tõmbu regulaarselt kokku, aeglustub verevool südames ning selle tulemusel võivad moodustuda trombid. Trombid võivad südamest veresooni pidi sattuda erinevatesse organitesse, ajuarteritesse sattumisel tekib insult. On aga oluline teada, et insuldi tekkeriski saab KVA korral trombide teket ennetavate ravimitega edukalt vähendada.

Insuldi sümptomid on äkki tekkinud ühe kehapoole nõrkus, kõnehäire, tasakaaluhäire, näo asümmeetria, tugev peavalu. Selliste sümptomite tekkimisel tuleb kutsuda kiirabi.

Südamepuudulikkus kujuneb erinevalt insuldist aegamisi. Südamepuudulikkuse puhul väheneb südame võime pumbata piisavalt verd organitesse. Haigus avaldub nt jõuetuse, õhupuuduse, jalgade tursetena.

Ravi

KVA ravi eesmärgid on vähendada kaebuseid, insuldiriski ning haiglaravi vajadust. Tervislik elustiil on ravieesmärkide saavutamise nurgakivi, kuid samuti tuleb järgida arsti poolt soovitatud raviskeemi – ka siis, kui enesetunne on hea.

Tervislik elustiil

Tehke iga päev väike samm tervislikuma elustiili poole ning ärge lööge käega, kui tekib tagasilangus. Kunagi pole liiga hilja (taas)alustada! Tervisliku elustiili komponendid on mitmekülgne ja tervislik toit, võimetekohane füüsiline aktiivsus, suitsetamisest loobumine, alkoholi tarbimise piiramine, hea uni ning krooniliste haiguste kontrolli all hoidmine vastavalt arsti soovitustele.

Trombide ennetamine

Valdav osa KVA-ga patsientidest vajab insuldiriski tõhusaks vähendamiseks pikaajalist suukaudset trombide teket ennetavat ehk antikoagulantravi. Mõned levinud antikoagulandid on nt apiksabaan, dabigatraan, edoksabaan, rivaroksabaan ja varfariin. Aspiriin KVA-ga patsientidel insuldi ennetamiseks ei sobi.Antikoagulandid tõstavad veritsuste riski, ent arst võtab ravimit määrates seda teadmist arvesse ning juhendab teid, kuidas saate ise oma veritsusriski vähendada.

Mõnel käsimüügiravimil või toidulisandil võib olla koostoimeid antikoagulantidega ning mõned valuvaigistid (näiteks ibuprofeen) suurendavad veelgi veritsusriski, seega on kindlasti vaja enne nende kasutamist arsti või apteekriga nõu pidada.

Pulsi aeglustamine ja siinusrütmi taastamine

Südamekloppimist, mis on KVA peamine kaebus, on võimalik leevendada pulssi aeglustavate ravimitega nagu nt metoprolool, verapamiil ja digoksiin, mida võetakse regulaarselt ja pikaajaliselt. Enamasti piisabki pulsi aeglustamisest selleks, et hea enesetunne taastuks.Siinusrütmi taastamine ei ole tingimata normaalse enesetunde eelduseks.

Kui kaebused jäävad vaatamata pulssi aeglustavale ravile püsima, võib arst soovitada siinusrütmi taastamist ehk kardioversiooni. Selleks võetakse patsient üldiselt lühikeseks ajaks haiglasse.

Siinusrütmi on võimalik taastada veresoonde manustatavate ravimite abil (medikamentoosne kardioversioon) või pindmises narkoosis tehtava protseduuriga, mille käigus juhitakse elektriimpulss läbi rindkere ja südamelihase (elektriline kardioversioon).

Üle kahe ööpäeva kestnud rütmihäire puhul peab mõnikord enne kardioversiooni kindlaks tegema, et südameõõnes pole trombi. Seda saab teha söögitorukaudse ehhokardiograafia abil, mille käigus viiakse suu kaudu söögitorusse sond, mille otsas on ultraheli andur. Uuring meenutab gastroskoopiat.

Kardioversiooni järgselt võib arst määrata pikaajaliseks kasutamiseks ravimeid, mis aitavad südant rütmis hoida ning järgmisi rütmihäire episoode edasi lükata (nt metoprolool, propafenoon, amiodaroon).

Kui KVA episoodid on sagedased ning häirivad elukvaliteeti, võib arst soovitada KVA kateeterablatsiooni – see on protseduur, mille käigus kõrvaldatakse rütmihäiret põhjustavad elektrilised rajad südame vasakus kojas sondi ehk kateetri abil, mis viiakse südamesse reieveeni kaudu. Protseduuriks võetakse patsient lühikeseks ajaks haiglasse. Kateeterablatsioon on keerukas protseduur, kuid see hoiab rütmihäire episoode üldiselt paremini ära kui ravimid.

Kui on otsustatud rütmi taastamisest loobuda, siis kaebusteta või väheste kaebustega KVA puhul ei vähene oodatav eluiga ega halvene elukvaliteet.

Kuidas end ise aidata?

• Kontrollige aeg-ajalt oma pulssi. Pulsi leiate randme peopesapoolselt küljelt pöidla lähedalt, aga ka kaelalt, keskjoonest paar sentimeetrit paremalt või vasakult. Rahuolekus peaks süda lööma regulaarselt, 60–100 korda minutis.
• Kui tunnete, et süda on rütmist välja läinud, st tekkinud on võimalik rütmihäire episood, siis proovige jääda rahulikuks. Enamasti pole tegemist eluohtliku olukorraga, ehkki enesetunne võib olla halb. Enamik episoode läheb paari päeva jooksul iseenesest üle. Juhul, kui arst on Teile KVA episoodi puhuks määranud tablettravi, kasutage seda. Kui episood kestab kauem kui tavaliselt või ei möödu tablettraviga, enesetunne halveneb või kaasneb tugev rindkerevalu, õhupuudus või insuldi sümptomid, otsige arstiabi.
• Konsulteerige arsti või apteekriga, kui plaanite kasutada mõnd käsimüügiravimit või toidulisandit. Mõned neist võivad anda ebasoovitavaid koostoimeid Teie KVA ravimitega. Samuti vältige arütmiat soodustavaid aineid nagu kofeiin, alkohol, nikotiin ja narkootikumid.

Koostajad: Kristin Ly Järving, Tuuli Teeäär, Märt Elmet, Eve Laane, Urmet Arus
05/2021