Klaaskeha hõljumid
Klaaskeha hõljumid on mitmesuguse kujuga täppide või niitide kujulised moodustised, mida inimene näeb silma ees. Kui silma liigutada, siis „ujuvad” klaaskeha hõljumid ringi, ning võivad ajutiselt vaateväljast ära kaduda. Kõige paremini on neid näha heledal taustal nt värskel lumel.
Silma täidab seestpoolt sültjas mass – klaaskeha.
Kui inimene saab vanemaks, siis tõmbub klaaskeha tasapisi kokku ja veeldub. Klaaskehas paiknenud valgulised struktuurid hakkavad vabalt ringi hõljuma. Kokkutõmbumisele järgneb klaaskeha eraldumine silma põhjas paiknevast valgustundlikust võrkkestast. Kuna klaaskeha sikutab eraldumise käigus võrkkesta, siis võib inimene näha kohati eredaid valgussähvatusi. Vahel võib klaaskeha tekitada eraldumise käigus võrkkesta rebendi.
Kui klaaskeha hõljumid on püsinud muutumatuna või kui nende hulk pika aja jooksul vähehaaval suureneb, ei ole need hõljumid üldiselt ohtlikud. Niisuguseid hõljumeid esineb vähemalt 50% inimestest.
Ealised hõljumid nägemisteravust ei halvenda ja reeglina ravi ei vaja. Kindlat tüüpi üksikud suuri hõljumeid on võimalik laseriga purustada ja nägemist oluliselt segavaid ohtraid hõljumeid on võimalik ka operatsiooniga eemaldada. Laserravi ja operatsioon on siiski harva näidustatud.
Millal on vajalik silmaarsti kontroll?
Võrkkesta rebend võib olla nägemisele ohtlik. Pöörduge kiiresti silmaarsti poole, kui Teil esineb mõni järgmistest nähtudest:
- äkki tekib juurde suur kogus uusi hõljumeid („tahm silma ees“),
- näete silma ees valgussähvatusi,
- ühe silmaga vaadates on osa vaateväljast puudu.
Koostaja: Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliinik
2024