Keisrilõige

Keisrilõige on operatsioon, mille käigus laps väljutatakse emakast kõhukatteid ja emakaseina läbistava lõikehaava kaudu.

OPERATSIOONI KULG

Teatud juhtudel võib olla vajalik operatsioonieelselt põiekateetri paigaldamine, näiteks kui varasemalt on olnud keisrilõike teel sünnitus. Põiekateetriga on põis tühi ning operatsioonipiirkonnas on nähtavus parem.

Suurem osa keisrilõigetest sooritatakse spinaalanesteesias ehk seljasüstiga (ema on operatsiooni ajal ärkvel), et vältida narkoosiainete sattumist lapse organismi. Erakorraliste keisrilõigete korral, kus võib esineda loote ohuseisund, ei ole seljasüsti teostamine ajafaktori tõttu alati võimalik ning võib osutuda vajalikuks operatsioon üldnarkoosis.

Kõhukatted avatakse enamasti horisontaalse lõikega, harva võib osutuda vajalikuks pikilõige. Emakas avatakse emakalihase lõikega ja laps tõstetakse välja. Sama haava kaudu väljutatakse ka platsenta. Emakalihas ja kõhukatted suletakse õmblustega, viimasena õmmeldakse nahk. Operatsioonihaavade sulgemisele kulub märgatavalt rohkem aega, kui kõhukatete ja emakalihase avamisele.

Soovi korral võib keisrilõike juures viibida tugiisik, kes kutsutakse operatsioonisaali peale spinaalanesteesia teostamist. Tugiisik istub toolil patsiendi peatsis ja toetab sünnitajat oma kohalolekuga. Peale lapse sündi siirdub tugiisik koos ämmaemanda ja vastsündinuga sünnitusosakonda.

Erakorraliste keisrilõigete puhul tugiisikut operatsioonisaali ei lubata.

OPERATSIOONIJÄRGNE PERIOOD

Peale operatsiooni viiakse sünnitanu operatsioonijärgsesse palatisse, kus teda jälgitakse reeglina 6 tundi (vajadusel kauem) enne sünnitusjärgsesse palatisse viimist.

• Üldjuhul lubatakse 6 tundi pärast keisrilõiget voodist tõusta ning juua ja süüa. Kui sünnitanu on võimeline tualetti minema, siis eemaldatakse selle olemasolul ka põiekateeter.
• Keisrilõikele järgneval päeval eemaldatakse side operatsioonihaavalt ja seejärel võib minna duši alla. Sooja vee ja seebiga on soovitav pesta ka operatsioonihaava piirkonda.
• On lubatud süüa kõiki haiglas pakutavaid toite ja vajadusel lisatoitu. Vältida tuleks gaasi tekitavate toitude ja gaseeritud mineraalvee tarbimist.
• Valuvaigisteid manustatakse regulaarselt. Lisavaluvaigisteid on võimalik juurde küsida vastavalt vajadusele. Valuvaigistite vajadus on individuaalne. Vajadusel manustatakse lisaks valuravile ka antibiootikume ja muid ravimeid.
• Tavaliselt lubatakse keisrilõike järgselt koju kolmandal operatsioonijärgsel päeval. Sõltuvalt sünnitaja ja vastsündinu üldseisundist võib olla vajalik pikemaajalisem haiglasviibimine.
• Operatsioonihaava niidid eemaldatakse tavaliselt viiendal operatsioonijärgsel päeval. Niitide eemaldamine toimub tavaliselt ämmaemanda koduvisiidi, naistekliiniku perekeskuse visiidi või perearsti visiidi ajal.

VÕIMALIKUD TÜSISTUSED JA OHUD

• Kõige sagedamateks tüsistusteks on operatsioonihaava põletik, harvem emakapõletik või kuseteede põletik, mis vajavad antibiootikumravi ja ka pikemat haiglaravi.
• Vähem esineb operatsiooniaegset verekaotust, mis nõuab vere või selle komponentide ülekannet.
• Haruldaseks tüsistuseks on operatsiooniaegsed naaberorganite vigastused, näiteks kusepõie või soolte vigastus.

Et viia tüsistuste risk võimalikult väikeseks, palume enne keisrilõiget informeerida arsti kõikidest ravimitest, mida olete kasutanud käesoleva raseduse ajal, samuti allergiast ja kaasuvatest haigustest.

Koostajad: Mirjam Schasmin ja Keiti Mets
2025