Jala veenilaiendite kirurgiline ravi

Alajäseme veenilaiendid on jala piirkonna laienenud looklevad naha-aluskoe veenid, mille diameeter on seisval patsiendil ≥3 mm. Retikulaarsed veenid on vahetult naha-alusi laienenud-looklevad veenid, mille diameeter on 1–3 mm. Teleangiektaasiad on ämblikuvõrku meenutav laienenud nahasisene sinakas kapillaarne võrgustik (diameeter <1 mm).

Veenihaiguste jaotus kliiniliste tunnuste alusel (C  jaotus CEAP klassifikatsiooni järgi)

  • C0 – puuduvad nähtavad või palpeeritavad veenihaiguse sümptomid
  • C1 – retikulaarsed veenid ja teleangiektaasiad
  • C2 – veenilaiendid/varikoos (sõltumata subjektiivsetest kaebustest nagu valu, sügelus, jalgade raskustunne vms) 
  • C3 – ödeem ja turse venoosse haiguse tõttu
  • C4a – naha pigmentatsioon ja venoosne ekseem
  • C4b – nahaaluskoe tihenemine ning naha- ja nahaaluskoe atroofia
  • C5 – paranenud venoosne haavand
  • C6 – aktiivne venoosne haavand

C1–C2 veenilaiendid on eelkõige kosmeetiline muutus, mille käsitlust ja kirurgilist ravi Tervisekassa ei kompenseeri, kuid mille eest saab patsient tasuda ise  (konsultatsioonid, ultraheli uuring, kirurgiline ravi ning sellega seotud meditsiiniline tegevus; või skleroteraapia)

C3–C6 puhul on tegemist haiguslike muutustega – krooniline venoosne puudulikkus (käsitlus, diagnostika ja kirurgiline ravi on EHK poolt kompenseeritud)

Veenilaiendite kirurgiline ravi

Veenilaiendite olemasolul on üks ravivõimalusi naha-aluste veenilaiendite kirurgiline eemaldamine, juhul kui Te antud ravimeetodit soovite, Teil ei esine raviks vastunäidustusi (süvaveenide kahjustus, arterite kahjustus, kõrge vanus ja/või olulised kaasuvad haigused – diabeet, südamehaigused jne) ning ravist on oodata efekti Teie vaevuste leevendamiseks. Veenilaiendite operatsiooniga ei ole võimalik „ära hoida trombide teket“, veenilaiendid ei ole seotud „trombi-ohuga“ ega gangreeniga. Enamikul juhtudest (~80%) on varikoossed veenid C1−C2 staadiumis ning ei põhjusta kunagi haiguse edasist süvenemist C3−C6 staadiumisse. Veenilaiendite kirurgiline eemaldamine ei garanteeri, et kunagi kroonilise venoosse puudulikkuse raskemad vormid ei avaldu (C4−C6) ega hoia ära uute laiendite teket.

Enne kirurgilist ravi hinnatakse ultraheli uuringuga (UH) süvaveenide seisund ning naha-aluste veenide kahjustuse ulatus ehk kui suures mahus oleks veene eemaldada vaja, selle järgselt planeeritakse kirurgiline ravi kas päevakirurgias (saate samal päeval peale operatsiooni koju) või haigla tingimustes (olete vähemalt 1 ööpäeva haiglaravil). Anesteesiaks kasutatakse üldnarkoosi või harvematel juhtudel spinaalanesteesiat (nn seljasüsti). Operatsiooni kestus sõltub eemaldatavate veenide hulgast, jäädes üldjuhul 30–60 minuti piiresse.

Safenenektoomia koos varikektoomiaga on operatsioon, mille käigus eemaldatakse jala sisepinnal kulgev suurem veeni põhitüvi (vena saphena magna)  – selleks tehakse lõige kubmesse ning hüppeliigese lähedusse, vabastatakse veeni ülemine ja alumine ots, viiakse sond läbi veeni ja tõmmatakse see sondi abil kogu ulatuses välja. Seejärel tehakse väiksemad lõiked teiste jalale märgitud laienenud veenide piirkonda ning eemaldatakse need täiendavalt. Operatsioonihaavad suletakse õmblustega, kaetakse plaastritega ning koheselt seotakse jalale kompressioonside või -sukk, et vähendada verevalumite ja turse teket.

Varikektoomia käigus eemaldatakse jalalt ainult märgitud laienenud naha-alused veenid eraldi lõigete kaudu. Seda on võimalik teostada juhul, kui vena saphena magna põhitüvi on eelneva UH uuringu alusel oluliste kahjustusteta või on veenitüvi juba varasemalt opereeritud. Lõiked suletakse nahaõmblustega, kaetakse plaastritega ning koheselt seotakse jalale kompressioonside (või -sukk).

Võimalikud kõrvaltoimed ja tüsistused

  • Süvaveenide tromboos (või kahjustus operatsiooni käigus) – kui on soodumus trombide tekkeks või kui operatsioonijärgselt üldse ei liigu. Väga tugev turse kogu jala ulatuses, valu. Kahtlusel pöörduda EMO-sse. Kerge jala turse (eriti labajala osas) ning operatsiooni piirkonna valulikkus on tavapärane.
  • Kopsuarteri trombemboolia (väga harva esinev) – süvaveenides tekkinud tromb liigub kopsuarteritesse ning tekitab järsku olulise hingamishäire. Tüsistuse tekkimisel tuleb kutsuda kiirabi või pöörduda erakorralise meditsiini osakonda.
  • Suurte arterite kahjustus operatsiooni käigus (üliharva) – jala verevarustuse häire või tugev verejooks, väljendub enamasti operatsiooni käigus või vahetus operatsiooni järgses perioodis.
  • Suurte närvide kahjustus operatsiooni käigus (üliharva) – kõrgem risk korduvate operatsioonide või naha-aluskoe väljendunud muutuste korral. Jala liikuvus või tundlikkus võib püsivalt häiruda.
  • Verejooks haavade piirkonnast – vähene veritsus operatsiooni järgselt mõne päeva jooksul on normaalne. Tugeva verejooksu või kubeme haava/reie piirkonna tihke pinges verevalumi tekkel pöörduda erakorralise meditsiini osakonda või kutsuda kiirabi.
  • Verevalumid ja tihked tükid naha-aluskoes – tavapärane postoperatiivne muutus, kompressioonraviga taanduvad enamasti 4−6 nädala jooksul, mõnikord võivad püsida kauem.
  • Naha-aluse safeen-närvi ärritus või kahjustus – põhitüve eemaldamise järgselt jala siseküljel kas naha tuimustunne või ülitundlikkus. Möödub tavaliselt mõne nädalaga.
  • Haavade ümbruses nahatuimus – mõningatel juhtudel püsiv muutus.
  • Püsiv jala turse lümfisüsteemi häirest ilma süvaveenide kahjustuseta – vajalik kompressioonravi.
  • Haavade põletik – tugev punetus, kuumamine, mädaeritus haavade piirkonnast, võib olla palavik. Kahtlusel konsulteerida perearstiga/kirurgiga. Ulatusliku põletiku pöörduda erakorralise meditsiini osakond.
  • Seroom, lümfivool – haava piirkonnas vedelikukogumi teke või haavadest selge läbipaistva kuni kollakas-roosaka vedeliku eritus. Vajalik vedeliku väljutamine ja haavade korrektne sidumine eritise lakkamiseni. Pöörduda perearsti või kirurgi vastuvõtule.
  • Kosmeetiliselt halvem tulemus.
  • Veenilaiendite taasteke.
  • Anesteesiaga seotud ning muud ettenägematud tüsistused.

Koostaja dr Heli Järve

03/2021