Hingamisega kohandatud kiiritusravi

Kiiritusravi ehk radioteraapia on ioniseeriva kiirguse kasutamine pahaloomuliste kasvajate raviks. Hingamisega kohandatud kiiritusravi on sügava sissehingamise ja hinge kinni hoidmise meetod (deep inspiration breathhold, DIBH) kiiritusravi ajal, mida kasutatakse selliste kasvajate korral, kus inimese sisse ja välja hingamine põhjustab kiiritatava kasvaja liikumist (nt kopsu, maksa ja rinna pahaloomulised kasvajad).

Miks kasutatakse hingamisega kohandatud kiiritusravi?

Hingamisega kohandatud kiiritusravi aitab vähendada tervete kudede ja tähtsate organite kiirgusdoosi kiiritusravi protseduuri ajal. Protseduuri ajal hingatakse järgmise rütmiga: välja, sügavalt sisse, umbes 15 sekundit hoitakse hinge kinni ja siis hingatakse jälle välja. Tänu sellele meetodile Teie rindkere tõuseb, rinnanääre ning süda liiguvad teineteisest eemale võimaldades kiiritusravi läbi viia nii, et vähendatakse südame kiirgusdoosi – kiiritamine toimub hetkel, mil hoiate hinge kinni. Selline meetod aitab vältida hilisemaid võimalikke kiiritusravist põhjustatud südamehaiguseid.

Millal saab kasutada hingamisega kohandatud kiiritusravi?

Hingamisega kohandatud kiiritusravi teostamiseks peate suutma hoida hinge kinni ettenähtud aja jooksul (u 15 sek), kordama samasugust hingamisrütmi nii kiiritusravi eel tehtava kompuutertomograafia uuringu (KT) kui ka kõikide kiiritusravi protseduuride ajal. Kui Te ei suuda hingata ühtlases ja sobivas rütmis, siis kasutatakse tavalist ehk vabahingamisega kiiritusravi.

Hingamisega kohandatud kiiritusravi meetod KT-uuringu ajal

Enne kiiritusraviga alustamist suunatakse Teid KT-uuringule, et koostada isiklik kiiritusravi plaan. KT-uuringu käigus tehakse teist esmalt üks ülesvõte, kus kasutatakse eelpool kirjeldatud DIBH meetodi hingamisrütmi. Juhul, kui DIBH meetod Teile siiski ei sobi, siis tehakse teine ülesvõte tavahingamisel.

Uuringuruumis on spetsiaalsed laevalguspaneelid, mille abil muutub ruumi värvus vastavalt Teie rindkere liikumisele. Kui hingate vabalt, siis ruumi värvus on sinine (vt Pilt 1). Ruumi värvus muutub sinisest roheliseks, kui hingate sügavalt sisse ja hoiate hinge kinni. Roheliseks muutuv värvus ruumis on indikaatoriks, et hoiate õigesti ja piisavalt sügavalt hinge kinni (vt Pilt 2). Kui ruumi värvus muutub oranžikaks/punakaks, siis olete liiga sügavalt sisse hinganud (vt Pilt 3).

Enne KT-uuringu ülesvõtte tegemist õpetab radioloogiatehnik Teile vajalikku hingamisrütmi kuni olete sellega kohanenud. Radioloogiatehnikud jälgivad uuringu ajal pidevalt Teie hingamisrütmi ja vajadusel annavad Teile juhiseid oma hingamisrütmi korrigeerimiseks. Pärast KT-uuringut koostab arst Teile individuaalse raviplaani, valib meetodi ja raviseansside arvu.

Ettevalmistus kodus enne kiiritusravile tulekut

KT-uuringu ajal harjutatud hingamistehnikat kasutatakse ka kiiritusravi protseduuride ajal. Ravi hõlbustamiseks saate teha kodus hingamisharjutusi:

1. lamage selili, sirutage käed üle pea;
2. hingake mõned korrad rahulikult sisse ja välja;
3. hingake välja, siis sügavalt sisse ja hoidke umbes 15 sekundit hinge kinni;
4. hingake mõned korrad rahulikult sisse ja välja;
5. hingake välja, siis sügavalt sisse ja hoidke umbes 15 sekundit hinge kinni.

Nahahooldus kiiritusravi korral

Kiiritusravi mõjub paratamatult ka normaalsetele kudedele ja võib põhjustada erinevaid kõrvaltoimeid. Sagedasim kõrvaltoime kiiritusravi korral on nahareaktsioon – nahakahjustus kiiritatavas piirkonnas.

Nahareaktsioonid tekivad umbes 10–14 päeva möödumisel kiiritusravi algusest. Alguses on märgata nahal kerget punetust, ravipiirkond on hell ja katsudes soojem. Tunne sarnaneb päikesepõletusele. Seda kutsutakse erüteemiks. Ravi keskel võib nahk muutuda kuivaks ja ketendavaks, võib esineda valu, turset ja sügelemist. Need kaebused hakkavad taanduma ravi lõppedes. Raskemal juhul võib tekkida naha haavandumine: nahk võib minna katki ja hakata eritama vedelikku. See juhtub sagedamini nahavoltide vahel (rinna all, kubemepiirkonnas).

Palun andke kõikidest kiiritusraviaegsetest nahaprobleemidest teada radioloogiatehnikule, õde-nõustajale või raviarstile. Oluline on märgata nahareaktsioone esimesel võimalusel ning vältida nende süvenemist.

Nahareaktsioon kaob tavaliselt mõne nädala jooksul pärast kiiritusravi lõppemist. Kiiritusravi saanud nahk võib olla edaspidi pigmenteerunud, paksem, kuivem ja päikesekahjustustele vastuvõtlikum. Soovitatav on järgida juhendis kirjeldatud nahahoolduse põhimõtteid punetuse taandumiseni.

Nahareaktsiooni võimendavad:

• suitsetamine,
• tundlik nahk,
• nahavoldid ravipiirkonnas (kubemepiirkond, nahk rinna all, kaenlaalune nahavolt),
• ravipiirkonna iseärasus (pea-kaela ja rinna piirkonnas on nahk õrnem ja tundlikum),
• keemia- ja kiiritusravi koostoime,
• kiiritusravi doos,
• patsiendi geneetilised iseärasused.

Nahahooldus vahetult pärast kiiritusravi

• Nahareaktsioonid võivad süveneda esimestel ravijärgsetel päevadel, seejärel hakkab nahk taastuma. Tavapäraselt on nahk kiiritusravist taastunud või täielikult paranenud 2–6 nädala pärast.
• Oluline on jälgida nahahoolduse põhimõtteid (niisutamine, päikesekaitse, jne) ka pärast kiiritusravi lõppu kuni 6 nädala jooksul või punetuse taandumiseni.

Nahareaktsioonide ilmnemisel või muude probleemide korral pidage nõu kiiritusravi teostava radioloogiatehnikuga, õde-nõustaja või raviarstiga!

Naha igapäevane hooldus ja niisutamine

Naha niisutamisega võite alustada juba pärast esimest kiiritusravi korda. Lisaks aitavad kreemid ära hoida punetuse ja põletustunde.

• Naha niisutamiseks sobivad lõhnaaineta veebaasil kreemid, mis ei jäta nahka rasvaseks.
• Nahka niisutage 1–2 korda päevas, eelistatavalt pärast kiiritusravi ja seejärel õhtul enne magama minemist.
• Kiiritusravile tulles peab nahk olema puhas ja kuiv.
• Ketendavat nahka ei tohi ära tõmmata ning vältima peab naha vigastamist.
• Võimalusel vältige ravipiirkonnas raseerimist ja depileerimist. Kui raseerimine on vajalik, siis eelistage pardlit või epilaatorit.
• Vältige alkoholi sisaldavate toodete (parfüümid, tualettveed) kasutamist.
• Vältige kleepuvate plaastrite kasutamist ravipiirkonnas.
• Ärge hõõruge, kriimustage ega sügage ravipiirkonda.
• Te võite jätkata deodorandi kasutamist, kui see ei ärrita Teie nahka.

Naha puhastamine

Mõned tooted ning hügieeniprotseduurid võivad nahareaktsioone süvendada, nt põhjustada naha kuivamist. Seetõttu on oluline valida naha puhastamiseks sobivad tooted ning pesemisel arvestada järgmist:

• Eelistage õrnale nahale mõeldud seepe/dušigeele, mille pH on 5,5 ja millele pole lisatud lõhnaaineid ega õlisid.
• Vältige liiga kuuma või liiga külma vee kasutamist.
• Veeprotseduurid võiksid olla lühikesed (kuni 30 minutit).
• Leiges saunas (40–50 kraadi) käimine on lubatud, aga leili ei tohi võtta, sest temperatuuri muutused põhjustavad nahaärritust.
• Vältige naha hõõrumist ja kratsimist pesemise ajal ning kuivatades.
• Pärast pesemist tupsutage ravipiirkonda pehme käterätiga, erilist tähelepanu pöörake kuivatamisele nahavoltide vahelt.

Päikesekaitse

• Päevitamine on kiiritusravi ajal keelatud.
• Kaitske nahka päikesepõletuse eest. Päikese käes viibides kandke ravipiirkonda katvaid riideid, kasutage päikesekaitsekreeme.
• Päikesekaitsekreemi valikul eelistage SPF 50+ UVA/UVB kaitsega kreeme.

Riietus

• Kandke avaraid ja pehmeid puuvillaseid riideid.
• Vältige sünteetilisest materjalist ja õhku mitte läbi laskvaid riideid.

Koostaja: radio-onkoteraapia osakond

12/2024