Hambatraumad

HAMBATRAUMA

Hambatrauma on hammast või seda toetavate struktuuride vigastus, mille tagajärjel võib tekkida hambakrooni või –juure murd, hammast ümbritseva luu ja pehmete kudede vigastus, hamba asendi muutumine või hamba eemaldumine lõualuust.

TEGUTSEMINE HAMBATRAUMA KORRAL

  • Säilitage rahu. Kui olete abiandja, rahustage vigastatut.
  • Puhastage haavad ettevaatlikult veega ja vaadake, mis täpselt viga on saanud.
  • Veenduge, et trauma pole ulatuslikum, vajadusel kutsuge kiirabi.
  • Otsige üles kaotatud hammas või hambaosa, hoidke kinni ainult hambakroonist (laiem osa). Kui hammas või hambaosa on määrdunud, loputage seda ettevaatlikult lühikese aja jooksul puhta külma vee all.
  • Jäävhamba eemaldumise või asendi muutuse korral proovige asetada hammas oma esialgsele kohale tagasi. Trauma tõttu eemaldunud piimahammast ei tohi tagasi suhu asetada, sest nii võib saada kahjustada jäävhamba alge!
  • Kui te ei saa hammast või hamba murdunud osa suhu tagasi asetada, hoidke seda füsioloogilises lahuses, pastöriseeritud piimas või kannatanu süljes topsi sees. Hammas ei tohi olla kuivas keskkonnas!
  • Pöörduge kiiresti hambaarsti vastuvõtule ja järgige hambaarsti poolt määratud regulaarseid kontrollvisiite.
  • Kahe nädala jooksul pärast traumat hoidke menüüs pehmed toidud ning vältige kõvade toitude hammustamist ja mälumist. Soovituslik on mäluda vastassuupoolega.
  • Hoidke suurepärast suuhügieeni: hammaste pesu 2x päevas pehme hambaharja ja fluoriidi sisaldava hambapastaga; tervetel hammastel hambavahede puhastamine hambaniidi ja -vaheharjaga. Halva suuhügieeni tagajärjel tekib igemepõletik ja see halvendab ravi prognoosi. Esimesel nädalal on suuhügieeni protseduurid soovituslik teostada iga söögikorra järgselt.
  • Ärge katsuge traumeeritud piirkonda keele või sõrmega
  • Loputage suud kloorheksidiini sisaldava suuveega 2x päevas, 1-2 nädala jooksul.
  • Asetage haavale 0,2% kloorheksidiini geeli puhta vatitiku või marlitampooniga 2-3x päevas.
  • Antibakteriaalne ravi on näidustatud hamba avulsiooni (hamba eemaldumine hambasombust) ja pehmete kudede vigastuste korral.
  • Jäävhamba avulsiooni korral kontrollige vaktsineeritust teetanuse suhtest. Vajadusel teostada vaktsineerimine.

Seisundi muutumisel või küsimuste korral võtke ühendust enda hambaarsti või raviasutusega.

JÄRELKONTROLLID

Hambatrauma järgselt on oluline käia järelkontrollides, et jälgida piirkonna paranemist ning hinnata hamba täiendava ravi vajadust (vt Hamba juureravi patsiendiinfo). Trauma korral hammastele pandud lahas tuleb kindlasti 2-4 nädala jooksul eemaldada. Tavaliselt on järelkontrolli intervallid: 2 nädalat, 1 kuu, 2 kuud, 3 kuud, 6 kuud, 1 aasta pärast traumat ning seejärel igal järgneval aastal 5 aasta jooksul.

Hoiduge traumajärgsetel kuudel spordist ja füüsilisest koormusest.

HAMBATRAUMA RAVI PROGNOOS JA VÕIMALIKUD TÜSISTUSED

Hambatraumade ravi on enamasti edukas, kuid trauma tagajärjel võivad tekkida mitmed tüsistused. Iga hambatrauma korral ei ole võimalik tüsistuste tekke tõenäosust ja hamba säilitamise võimalikkust ette ennustada.

Kõige sagedasemad hammaste vigastustega kaasnevad tüsistused on:

  • hambavalu,
  • hambanärvi suremine ja juurepõletiku teke,
  • hamba liikuvaks muutumine,
  • hamba värvi muutus,
  • hamba asendi muutus,
  • hamba juure sise- või välispinna sulamine, välispinna asendumine luukoega,
  • hamba arengu peatumine,
  • hamba täielik kaotus,
  • piimahammaste traumade mõju luu sees arenevatele jäävhammas
    • jäävhammaste lõikumishäired (hammas ei tule õigesti suhu),
    • jäävhammaste arengu peetumine (hammas ei arene täielikult välja),
    • jäävhamba emaili kahjustused (hambakrooni osa on kõrvalhambast erinev).

Piimahamba trauma tagajärjel võib viga saada luu sees olev jäävhammas. Hambatraumaga piimahamba ravimeetodi valik sõltub lapse vanusest, sest lapse valmisolek ravi teostamiseks on oluline tegur, mis mõjutab raviplaani ja -kulgu.

Hamba anküloos lapsepõlves soodustab lõualuu arengu mahajäämust traumapiirkonnas ja hiljem on vajalik ortodontiline/kirurgiline ravi.

RISKITEGURID JA TEKKEPÕHJUSED

  • Tahtmatud traumad (kukkumine, libisemine nt batuudil, redelil vm) ja tahtlikud traumad (löögid),
  • kontaktspordialad (riski suurendab sportides kaitsekapede mitte kandmine), esktreemspordialad,
  • tõukerattaga, rulaga, jalgrattaga, tasakaaluliikuriga sõitmine (ja kaitsevarustuse mitte kasutamine),
  • tahkete esemete (nt jääkuubikute, pliiatsi) närimine,
  • hammastega joogipurkide, pudelite ja toidupakkide avamine,
  • hamba kinnituskoe haigused (nt parodontiit),
  • hambakaaries,
  • hambumushäired,
  • keele- ja huuleneedid.

HAMBATRAUMADE ENNETAMINE          

Hambatraumad võivad esineda igas vanuses.

Kõige sagedasemad on hambatraumad 7-10-aastaste laste, eriti poiste, seas.

  • Mitte kasutada lastel, kes veel iseseisvalt kõndida ei oska, kõnniseadmeid, mida laps ise enda ees lükkab.
  • Õpetada last kasutama kaitsevarustust jalg- ja tõukerattaga, rulaga, rulluiskudega vms liikumisvahendiga sõites. Oluline on lapsevanema eeskuju.
  • Selgitada lapsele pea kaitsmise tähtsust. Mängides ei tohi kõvad esemed sattuda lapse peapiirkonda, eriti hammaste lähedusse. Selgitada, et mängukaaslasi ei tohi tõugata.
  • Kontaktspordialadel kasutada kaitsekapesid (hambaarsti poolt täpselt valmistatud või spordipoodides müüdavaid) ja vahetada neid vastavalt lõualuude kasvule.

Koostajad: dr Valeria Hameury, dr Teele Paltsar, dr Marjo Sinijärv ja dr Anna Firsova
06/2023