Hamba juureravi

Juureravi ehk endodontia on hambaravi valdkond, mis tegeleb juurepõletiku tekke ennetamise või selle raviga hamba säilitamise eesmärgil. Hamba sees, emaili ja dentiini all, asub pehme kude – hambapulp, mis koosneb veresoontest, närvikiududest ja sidekoest. See ulatub hambakrooni ülemisest osast juuretippudeni ning on seotud juurt ümbritsevate kudedega. Pulp vastutab hamba kasvu ja arengu eest. Kui hammas on lõpuni arenenud, saab ta hakkama ka ilma pulbita, kuna toitained jõuavad hambani ka teda ümbritsevatest kudedest.

Juureravi on vajalik teostada, kui hambapulp on pöördumatult kahjustunud. Enamlevinud näidustused juureraviks on: sügav kaaries, hambatraumad, vale hambumus või hambaraviprotseduuridega kaasnev hambanärvi ärritus.

Kui hambal on sügav kaaries, mida ei ravita, hakkab hammas valutama. Aja jooksul levivad mikroobid üle juuretipu ja tekkinud põletikuga kaasneb oht turse ehk abstsessi tekkeks. Turse võib olla nähtav hammast ümbritseval igemel või näol.

Millised sümptomid viitavad juureravi vajadusele?

Hammas võib vajada juureravi, kui ta valutab, on võrreldes varasemaga pikemalt/ tugevamalt tundlik külmale/kuumale, on hell katsumisel või mälumisel, on muutnud värvi. Ravivajadusele võib viidata ka hammast ümbritsevate kudede tundlikkus või turse, mädavool igemetaskust või siinustraktist (uuriskäik juuretipust igemele).

Suureneda võivad lokaalsed lümfisõlmed. Ülalõua tagumiste hammaste korral võib hamba juurepõletiku tunnuseks olla krooniline nohu. Sümptomid võivad vahel üldse puududa, kuid hambanärv on kahjustunud ja ravivajadus tuvastatakse juhuleiuna hambaröntgenilt.

Mida juureravi käigus tehakse?

Juureravi eesmärgiks on juurekanalisüsteemi puhastamine põletikulisest koest ja mikroobidest. Arst töötleb hamba sisemust ning lõpuks täidab ja sulgeb kanaliruumi. Ravi järgselt vajab hammas taastamist täidise või krooniga, et hammas saaks jälle täita oma funktsiooni suuõõnes.

Ravi käigus kasutatakse lokaalset tuimestust ja enamasti patsient ravi ajal valu ei tunne, kuid vahel on see siiski võimalik. Esimestel päevadel pärast ravi võib hammas olla tundlik ning valutada, eriti siis kui hammas eelnevalt valutas. Vajadusel võib võtta käsimüügi valuvaigisteid, näiteks ibuprofeeni (400…600mg) ja/või paratsetamooli (500…1000mg) iga 6-8 tunni järel. Ravi järgselt võib hammas võrreldes teiste hammastega olla mõnda aega tundlikum või teistmoodi. Vajadusel pöörduda uuesti hambaarsti vastuvõtule.

Lõplik juureravi teostatakse ühe või mitme visiidiga.

Esimesel visiidil teeb arst röntgenülesvõtted, püstitab diagnoosi ja koostab raviplaani. Samal või järgnevatel visiitidel toimub kanaliruumi töötlemine ja täitmine.

Ravivisiitide arv ja -maksumus sõltuvad konkreetsest hambast ning sellest, kas tegemist on esmase või ümberraviga. Tagumiste hammaste ravi on lähtuvalt anatoomiast keerukam, seega on ka nende ravi kulukam. Oluline on meeles pidada, et kõikidel hammastel pole võimalik juureravi teostada.

Mis saab hambast pärast ravi?

Kui hambal on juureravi pooleli või hammas pole veel lõplikult taastatud, tuleb vältida ravitava hambaga mälumist või hammustamist. Hammas võib kergelt murduda. Samuti on oluline hoolitseda oma suuhügieeni eest.

Enamik juureravitud hammastest toimivad suus sarnaselt teiste hammastega. On võimalik, et juureravitud hammas ei parane ja valu püsib. Hammas võib muutuda uuesti tundlikuks kuid või aastaid pärast eelnevat edukat ravi. Näiteks hambatrauma, sügava kaariese, eemaldunud, lekkiva või ebatäpse täidise tõttu võivad mikroobid uuesti juurekanaliruumi liikuda ning põletikku põhjustada. Sellisel juhul võib olla vajalik juureravi ümberravi või kirurgiline juuretipu eemaldamine. Vaatamata erinevatele ravivõimaluste on vahel vajalik hammas siiski eemaldada.

Kas juureravi on võimalik teostada igal hambal?

Enamikul juhtudel on ravi teostatav, kuid vahel on see võimatu. Ravida ei saa hambaid, mille kanaliruum pole avatav või millel on juuremurd. Samuti on see raskendatud juhtudel, kui hambal pole piisavalt luulist kinnitust või hammas ei ole taastatav. Tänapäeval on võimalik ravida hambaid, mis varasemalt oleks eemaldatud. Näiteks kasutades hambaravi mikroskoopi on arstil võimalik suurenduse abil hamba sisemust paremini vaadelda. Nii tulevad nähtavale murdunud instrumendid, lisakanalid, sulgunud kanalisuudmed. Vahel tuleb eduka ravitulemuse saamiseks kombineerida erinevaid juureravi meetodeid.

Juureravitud hambad kuuluvad ajas jälgimisele. Soovituslik on pöörduda juureravi teostamise järgselt hambaarsti vastuvõtule kontrolliks 6 kuu, 1 aasta ja edasi iga 2 aasta möödudes või vajadusel varem.

Koostanud: dr Marjo Sinijärv
2023