Häälekähedus

Häälekähedus on seisund, mis on tingitud häälepaelte muutustest kõris ja mille puhul on häiritud inimese hääle helikvaliteet. Lastel ja täiskasvanutel muutub hääle tämber ja toon – hääl on olemas, kuid on muutunud. Häälekadu on seisund, mille puhul hääl on täiesti kadunud.

Häälekäheduse põhjused ja riskid
Funktsionaalne häälekähedus

  • Hääle väärkasutus ülepingutamine: laulmine, valju häälega rääkimine, väikelapse kisamine/ nutmine.
  • Psühhogeenne: ärevus, stress, depressioon.
  • Otsest põhjust ei teata e. idiopaatiline häälekähedus.

Ealine häälekähedus

  • Puberfoonia (suutmatus vahetada puberteediealise kõrget häält täiskasvanu madalama hääle vastu).
  • Vananemisega seotud häälehäired (meestel muutub hääl nõrgemaks ning kõrgemaks, naistel käredamaks ning madalamaks).

Keskkonnast tulenevad riskid

  • Allergia, õietolm.
  • Saasteained: tolm, keemilised ühendid, aurud, värvid õhus.
  • Kuiv õhk.

Haigustest tingitud häälekähedus

  • Infektsioosne: äge larüngiit : viiruslik / bakteriaalne), kõripealse põletik.
  • Traumaatiline, ka kirurgiline: intubatsioon, võõrkeha aspiratsioon, kaela trauma, verevalum, verejook hingamisteedes.
  • Gastroösofageaalne reflukshaigus e. GERD.
  • Krooniline ja passiivne suitsetamine.
  • Ravimitest tingitud: inhaleeritavad kortikosteroidid.
  • Kõrikasvajad.
  • Hematoloogilised haigused: amüloidoos, sarkoidoos.
  • Allergilised haigused: allergiline nohu, angioödeem (äge piiristunud turse, limaskestades, nahas või siseelundites), anafülaksia.
  • Muud põhjused: keemiaravi, mürgistused, kemikaalide allaneelamine.

Hääle kurnatus
Esinevad samad tunnused, mis kurgu või neelupõletiku puhul:

  • kraapiv tunne kurgus,
  • kurguvalu,
  • valus neelatada,
  • väsinud, kurnatud, värisev, nõrk või kähe hääl,
  • kõnelemine nõuab pingutamist,
  • hääl katkeb, tekib õhupuudus,
  • esineb köhaärritus, köhatamisvajadus sageneb,
  • väsimustunne.

Soovitused häälekäheduse korral

  • Räägi vaikse häälega, aga mitte sosistades, ära pinguta.
  • Ära tõsta häält. Mine rääkides vestluspartnerile lähemale.
  • Pärast pingutavat rääkimist (nt ettekanne, laulmine), anna oma häälele puhkust.
  • Kasuta normaalset kõnetempot, pause hingamiseks, vajadusel neelata.
  • Joo sageli ja piisavalt palju vedelikku.
  • Hinga nina kaudu.
  • Haiguta, lõdvesta kurku (neelata ja hinga rahulikult) ja kaela.
  • Hoia head rühti.
  • Hoidu suitsetamisest ning suitsustest ruumides.
  • Väldi vürtsiseid toite, kofeiini ja alkoholi sisaldavaid jooke.
  • Väldi šokolaadi ja piimatooted (kuivatab ja ärritab kurku).
  • Väldi kuuma/külma toidu ja joogi tarbimist.

Koostaja: laste ja noorukite allergiahaiguste keskuse vanemõde Kairi Sokk
2022