Fluorestsiinangiograafia

Fluorestsiinangiograafia

Fluorestsiinangiograafia on uurimismeetod, mille abil saab uurida inimese silma ehitust. Uuringu käigus viiakse vereringesse värvainet ja pildistatakse silmapõhja.

Mida uuritakse?

Peamiseks uurimisobjektiks on silma võrkkest ehk reetina, mis vooderdab seestpoolt silma tagumise pooluse.

Võrkkestas toimub valguse muundamine närviimpulssideks. See protsess on meie nägemise aluseks.

Kõikidest silmahaigustest langeb võrkkesta patoloogia arvele mär-kimisväärne osa. Uute uurimismeetodite, sealhulgas fluorestsiin-angiograafia kasutuselevõtt on võimaldanud haiguse diagnoosimise juba varases staadiumis.Sellega on tõusnud ka edasise ravi efektiiv-sus. Fluorestsiinangiograafial uuritakse peamiselt reetina veresoon-te kuju, kulgu ja terviklikkust, mis on eriti olulised suhkurtõve, vere-soonte sulguse, kasvajate aga ka põletikuliste protsesside puhul.

Kuidas toimub?

Ettevalmistusperioodil laiendatakse Teie silmaava laiendavate tilkadega ning paigaldatakse veenikanüül. Seejärel Teid paigu-tatakse silmapõhja pildistamiseks mõeldud fotokaamera ette.

Pildistamine toimub samaaegselt värvaine veresoonde viimisega. Pildistamise ajal peab püüdma vaadata kindlalt suunas, kuhu Teid on palutud vaadata ning säilitada pea asend. Protseduuri enda kestus jääb ühe minuti piiridesse.

Kas on ohutu?

Iga protseduur sisaldab endas teatud riski. Protseduuri ajal võite te hetkeks tunda peapööritust ja iiveldust. Väga harva esineb oksen-damist ja üliharva anafülaktilisi reaktsioone. Värvaine ainevahetusse ei sekku ja väljub organismist uriiniga muutumatul kujul värvides selle kollakasroheliseks. Paar päeva võib esineda silma valge-kestade ja naha kollasust.

Kuidas valmistuda?

Hommikul võtta kõik vajalikud ravimid, süüa ja juua, aga mõõdukalt.

Kindlasti tuleb teavitada arsti ja õde ravimitest, mida  iga päev tarvitate. Samuti nimetada põetavad kroonilised haigused. Kindlasti rääkida allergiast ja olnud allergilistest reaktsioonidest. Sel päeval pole soovitav juhtida autot.