Essentsiaalne trombotsüteemia

Essentsiaalne trombotsüteemia (ET) on krooniline vereloome kasvajaline haigus, mis kuulub müeloproliferatiivsete haiguste gruppi. Essentsiaalse trombotsüteemia puhul omandatud geenimuutuste tõttu toodetakse liiga palju trombotsüüte. Trombotsüüt ehk vereliistak on väga väike vererakk, mille ülesandeks on osaleda verehüübimises. Kui trombotsüüte on väga palju, suureneb tromboosi oht, sest oma hulgaga võivad nad blokeerida väiksemaid veresooni. Harvem võib tekkida veritsusi, kuna trombotsüütide arvu kriitilisel suurenemisel võib häiruda nende funktsioon.

Termin „trombotsüteemia“ kirjeldab trombotsüütide rohkust veres. Mõiste „essentsiaalne“ viitab primaarsele luuüdi haigusele, välistades trombotsüütide arvu suurenemise muid põhjusi, nagu näiteks infektsioonid, põletikulised haigused, operatsioonid, kasvajad, rauavaegus, põrna puudumine.

ET on harvaesinev haigus, mida diagnoositakse u umbes 2 juhtu 100 000 elaniku kohta aastas. Haigestutakse enamasti üle 60 aasta vanuselt, kuid 20% patsientidest on diagnoosimisel alla 40 aasta vanused. Noorte seas on naiste osakaal suurem. Vanemate patsientide seas on meeste ja naiste haigestumus võrdne.

ET ei ole ennetatav ning haiguse tekkepõhjused pole veel täielikult mõistetavad. Kõige sagedamini, umbes 55% juhtudest leitakse muutus janus kinaas 2 geenis (JAK 2), u 25% kalretikuliini geenis (CALR) ja u 4% MPL geenis. Geeni muutus tekib patsiendil elu jooksul ja ei ole päritav. Geenimuutusi ei leita 10–20% patsientidest ning nende mõju haiguse kulule ja sellest tulenevatele ravivalikutele veel uuritakse.

Sümptomid

Paljudel ET diagnoosiga patsientidel ei esine haigusega seotud sümptomeid, trombotsüütide arvu tõus vereanalüüsis on juhuleid.

Võimalikud sümptomid:

Aju verevarustuse mööduva häire ehk transitoorse isheemilise ataki (TIA) tunnuseks võivad olla peavalu, uimasus, nõrkus, segasusseisund, nägemis- või kõnehäire jt. Need sümptomid tekivad verevoolu häiretest ajus.
Tromboos on peamine ET tüsistus, mis võib olla eluohtlik! ET puhul võib esineda nii arteriaalset (nt isheemiline insult ehk ajuinfarkt, südamelihaseinfarkt) kui ka süvaveeni tromboosi (nt kopsuarteri trombemboolia). Tromboosi risk on suurem vanemaealistel, kaasuvate haigustega, varasema tromboosi ja kõrge trombotsüütide hulgaga patsientidel. Tromboos võib tekkida ka üksnes veidi suurema trombotsüütide arvu korral.
Veritsusnähud esinevad harva ning enamasti väga kõrgete trombotsüütide väärtuste korral (>1500 × 109/l). Veritsus võib avalduda kas pikaleveninud või rohke veritsusena väikesest haavast, sagedaste ja rohkete ninaverejooksudena, veritsevate igemetena, nahaaluste verevalumitena või ka rohke verega menstruatsioonina.
Suurenenud põrn ehk splenomegaalia esineb 30–50% patsientidest ning võib tekitada ebamugavus- ja täiskõhutunnet, harva ka valu vasakul ülakõhus.
Võivad esineda üldsümptomid nagu väsimus, nõrkus, naha sügelemine, higistamine ja kehatemperatuuri tõus

Diagnoosimine

Essentsiaalset trombotsüteemiat diagnoosib hematoloog. Sageli leitakse haigus juhuslikult, kui esineb normist kõrgem trombotsüütide arv (≥ 450 x 109/l), mis püsib vähemalt kaks kuud ning on välistatud teised trombotsüütide hulga suurenemise põhjused. Teiste verenäitajate – leukotsüütide, hemoglobiini, hematokriti ja erütrotsüütide väärtused võivad olla normipärased. Diagnostiliste kriteeriumite hulka kuulub geenimutatsiooni olemasolemu, mida määratakse spetsiaalsete laboratoorsete meetoditega verest. Mõnedel juhtudel geenimutatsiooni puudumine ei välista ET esinemist. Diagnoosi kinnitamiseks on vaja võtta luuüdi proovid, milles ET puhul esineb megakarüotsüütide e trombotsüütide eellasrakude vohamine.

Ravi

ET on krooniline haigus, mis ei ole välja ravitav. Ravi eesmärkideks on ennetada trombootilisi ja veritsusega seotud tüsistusi ning säilitada elukvaliteeti.

Ravi planeerimisel hinnatakse haigusest tingitud sümptomeid ja riski tromboosi tekkeks, võttes aluseks rahvusvahelisi juhiseid. Patsient, kellel sümptomeid ei esine ja kellel haigustunnused puuduvad ja tromboosirisk on väike, võib jääda lihtsalt jälgimisele. Patsientidel, kellel on kõrge risk tüsistuste tekkeks (nt varasem tromboos, vanus üle 60 aasta, JAK2 geenimutatsiooni olemasolu, südameveresoonkonna haigused või nende riskifaktorid), on ravi põhieesmärgiks trombotsüütide hulga vähendamine. Nii väheneb ka tromboosioht. Tromboosi ärahoidmiseks on vajalik minimeerida elustiilist tulenevate riskifaktorite osa (lõpetada suitsetamine, vabaneda ülekaalust, hoida vererõhk normväärtustes, tegeleda regulaarselt spordiga)

Kasutatavad ravimid

Väikeses annuses aspiriini (nn südameaspiriin) kasutatakse trombotsüütide kleepumise ja trombi tekkeriski vähendamiseks. Aspiriin võib ärritada mao limaskesta, tekitades maos ebamugavustunnet, iiveldust ja valu. Vahel on vaja määrata antikoagulantravi (vere hüübimist takistav ravi), kui risk tromboosi tekkeks kaasuvate haiguste tõttu on väga kõrge.
Hüdroksükarbamiid ehk hüdroksüuurea (Hydrea) on keemiaravim, mis surub luuüdis maha rakkude tootmist ja on kõige sagedamini kasutatav ravim ET puhul. Hüdroksükarbamiid pidurdab tõhusalt vereloome rakkude küpsemist ja jagunemist, mistõttu võib veres lisaks trombotsüütide arvule langeda ka erütrotsüütide ja leukotsüütide arv. Kuna ravim surub maha vereloomet, millega võib kaasneda vererakkude arvu liigne langus, on regulaarne vereanalüüsi tulemuste kontroll väga oluline. Vereanalüüsi tulemuste põhjal otsustatakse raviannus. Hüdroksükarbamiidi võetakse suu kaudu kapslitena vastavalt hematoloogi koostatud skeemile. Enamasti on hüdroksükarbamiid hästi talutav, kõrvaltoimeid on vähe ja need on tavaliselt kerged. Vahel võib ravim tekitada väsimust. Naha värvus võib tumeneda. Suurenud on risk nahakasvajate tekkeks (vältida päevitamist). Kui suulimaskestale või jalgadele tekivad hüdroksükarbamiidravi ajal haavandid, tuleb sellest kindlasti rääkida oma raviarstiga!
Interferoon-alfa on aine, mida toodetakse ka tavapäraselt keharakkudes infektsioonide ja kasvajarakkude vastu võitlemiseks. Seda ravimit eelistatakse noorematel inimestel. Interferoon-alfa langetab trombotsüütide arvu. Ravimit süstitakse naha alla vastavalt arsti poolt määratud skeemile. Peamisteks kõrvaltoimeteks on gripilaadsed sümptomid, mis on ravi alguses väga väljendunud: kõrge palavik, valulikkus üle kogu keha ja kehv enesetunne. Seetõttu soovitatakse enne süstimist võtta paratsetamooli ja süstida ravimit õhtuti enne magamaminekut. Kõrvaltoimed kaovad tavaliselt pikemal kasutamisel. Kuna Euroopas puudub müügiloaga Interferoon-alfa preparaat, siis seda hetkel üldiselt ei kasutata.
Anagreliidi kasutatakse harva: juhtudel, kui haige ei talu hüdroksüuureat ega interferoon-alfat ja/või need ravimid ei anna soovitud ravitulemust. Anagreliid aeglustab trombotsüütide tootmist luuüdis. Võimalikud kõrvaltoimed on vedelikupeetus, probleemid vererõhuga, peavalu, uimasus, südame rütmihäired ja kõhulahtisus.
Busulfaani ja radioaktiivset fosforit P32 kasutatakse harva.

Prognoos

Keskmine elulemus ET diagnoosiga patsientidel on peaaegu võrdne tavapopulatsiooniga, kuid see sõltub palju konkreetse haige ravitulemustest, vanusest ning kaasuvatest haigustest. Ravi korral on haigus tihti stabiilne üle kümne aasta.

3,9% patsientidest 10 aasta jooksul essentsiaalne trombotsüteemia võib areneda müelofibroosiks. Müelofibroosi puhul asendub luuüdi järk-järgult kiulise ehk fibrootilise koega ning normaalsele vereloomele jääb ruumi järjest vähemaks. Osaliselt siirdub vererakkude tootmine põrna, põhjustades sellega põrna suurenemist. Aja jooksul võib vererakkude hulk oluliselt väheneda, mistõttu vahel areneb sõltuvus verekomponentide ülekannetest.

1–2% patsientidest 10 aasta jooksul essentsiaalne trombotsüteemia võib areneda ägedaks leukeemiaks. Ägeda leukeemia puhul tekib blastide (ebaküpsete kasvajaliste rakkude) vohamine, mille tulemusena normaalsete vererakkude tootmine on häiritud. Tegemist on agressiivse vereloome kasvajaga, mis halvendab prognoosi.

ET kui haiguse kulgu ei ole võimalik mõjutada, kuid on võimalik ennetada haigusest tingitud tüsistusi, jälgides täpselt arsti nõuandeid ja elades tervislikult.

Mida patsient saab ise teha

Püsida normkaalus ja tegeleda regulaarselt tervisespordiga (vähemalt 30 minutit jalutamist iga päev). Vältida pikaajalist sundasendit, nt istumist (kindlasti enne reisimist konsulteerida arstiga!). Raseduse planeerimisel ja rasestumisel konsulteerida oma hematoloogiga. Süüa tasakaalustatud tervislikku toitu, vältida rasvaseid toite. Hoida vererõhk, kolesterool ja veresuhkur kontrolli all. Mitte suitsetada.

Koostaja: dr Jelena Šarina
2023