Epitsüstostoom

Epitsüstostoom on kateetriühendus kusepõiega, mis luuakse kirurgiliselt läbi kõhu eesseina. Epitsüstoomi kaudu väljutatakse urineerimisprobleemi korral uriin ja see paigaldatakse pikaajalise kusepõie püsikateetri vajaduse korral või siis, kui kusiti kaudu kateteriseerimine ei ole võimalik.

EPITSÜSTOSTOOMI PAIGALDAMINE

  • Epitsüstostoomi paigaldab arst lokaalanesteesias ehk kohaliku tuimestusega. Enne protseduuri informeerige arsti, kui Teil esineb allergiat tumestusaine suhtes.
  • Protseduuriks peab kusepõis olema täitunud vähemalt 300 ml. Protseduur on valutu, kuid võite tunda täitunud kusepõie tõttu ebamugavustunnet.
  • Protseduuri ajal lamate Te selili. Alakõhu nahk puhastatakse ja vajadusel raseeritakse. Tuimestatud piirkonda tehakse väike sisselõige, mille kaudu paigaldatatakse põide kateeter. Vajadusel paigaldatakse epitsüstostoom ultraheli kontrolli all.
  • Kateeter püsib kusepõies steriilse veega täidetud ballooni ehk „palli“ abil. Lisaks kinnitatakse kateeter nahale õmblusega, mis eemaldatakse perearsti juures 7−10 päeva pärast.
  • Kateetri  sisestuskohale pannakse steriilsed tampoonid ja plaaster. Kateeter ühendatakse uriinikogumiskotiga. Pärast protseduuri väljub uriin kusepõiest kateetri kaudu uriinikogumiskotti.

EPITSÜSTOSTOOMI PAIGALDAMISE NÄIDUSTUSED

  • Takistatud urineerimine ehk kusepeetus (nt eesnäärme suurenemisest,  kusiti traumast või ahenemisest, lülisamba või närvikahjustusest võimetus põit tühjendada).
  • Eesnäärme või kusepõie operatsioon või selle järgselt.
  • Pikaajaline kusepõie kateteriseerimise vajadus.
  • Kusepõie püsikateeter ei püsi põies (nt vaagnapõhjalihaste nõrkus).
  • Neuroloogiline haigus (nt Sclerosis Multiplex, seljaaju vigastus).
  • Uriinipidamatus, mis põhjustab püsivat nahakahjustust (nt löövet, lamatisi).

EPITSÜSTOSTOOMI PAIGALDAMISE VÕIMALIKUD TÜSISTUSED

  • Soole perforatsioon ehk soolemulgustus.
  • Hematuuria ehk veri uriinis.
  • Infektsioon ehk põletik.
  • Põiekivid, põie spasmid.
  • Uriinileke kusitist või epitsüstostoomi kateetri kõrvalt.
  • Kateetri ummistus.
  • Muud invasiivsete protseduuridega kaasnevad tüsistused.

Infektsioonile viitavad tunnused pärast epitsüstostoomi paigaldamist on: hägune või piimjas uriin; tugev uriini lõhn; kateetri sisestuskohta ümbritseva naha punetus, kuumustunne, valulikkus ja eritise esinemine kateetri sisestuskohast; valu alakõhus või põies; põie spasmid; palavik.

EPITSÜSTOSTOOMI HOOLDUS

  • Hoidke haavaplaastrit epitsüstostoomi sisestuskohal 5–7 päeva pärast epitsüstostoomi paigaldamist. Sel perioodil vahetage plaastrit iga kahe päeva järel või vastavalt vajadusele tihedamini (plaastri määrdumisel, märgumisel või lahti tulemisel).
  • Peske ennast duši all igapäevaselt alates teisest päevast pärast epitsüstostoomi paigaldamist. NB! Ei tohi käia vannis, ujumas ega saunas leili võtta. Peske voolava vee all sooja vee ja seebiga ka epitsüstostoomi sisestuskohta, kateetrit ning uriinikogumiskoti voolikut.
  • Eemaldage epitsüstostoomi sisestuskohalt plaaster enne pesemist. Pärast pesemist kuivatage hoolikalt puhta käterätiga epitsüstostoomi sisestuskoha ümbruse nahk ja nahavoltide alused piirkonnad kõhul või laske 10–15 minutit nahal õhu käes kuivada. NB! Pärast kuivatamist pange käterätik pessu.
  • Pöörduge pereõe poole umbes nädal pärast epitsüstostoomi paigaldamist, et eemaldada kateetrit fikseeriv niit.
  • Epitsüstostoomi sisestuskoha paranemisel, eritise ning infektsioonitunnuste puudumisel pole vaja enam kateetri sisestuskohta plaastriga katta.
  • Põletiku tunnuste esinemisel (eritis kateetri sisestuskohast, sisestuskohta ümbritseva naha punetus, kuumustunne ja valulikkus) kasutage haavaplaastrit ning vahetage seda iga päev. Raseerige vajadusel epitsüstostoomi sisestuskoha piirkond karvadest, see lihtsustab kateetri sisestuskoha ja naha puhtana hoidmist.
  • Põletiku tunnuste esinemisel puhastage kateetri sisestuskohta haavaloputuslahusega (nt Prontosan) steriilseid tupsuteid kasutades.

NB! Igapäevaseks hoolduseks ärge naha antiseptikume kasutage, kuna need võivad nahka ärritada.

URIINIKOGUMISKOTI TÜHJENDAMINE

Tühjendage uriinikogumiskotti kuni ¾ koti täituvuse korral või iga 8 tunni järel, ennetamaks kusepõie täitumist ja uriini tagasivoolu neerudesse.

  • Peske käed vee ja seebiga või tehke käte antiseptika.
  • Hoidke kotti WC-poti või kogumisnõu kohal.
  • Avage kogumiskoti põhjas olev kork/kraan (olenevalt mudelist tõmmates, kas allapoole või külje peale lükates). Laske uriinil voolata WC-potti või kogumisnõusse.
  • Sulgege koti põhjas olev kork/kraan (lükates kork algsesse asendisse, olenevalt mudelist, kas ülespoole või küljele).
  • Puhastage koti põhjas olev kork/kraan paberkäteräti või desinfitseeriva salvrätiga (nt Bacticid). Vältige uriinikogumiskoti korgi/kraani kokkupuudet põrandaga.
  • Peske käed vee ja seebiga ja tehke käte antiseptika.
  • Asetage uriinikogumiskott kusepõiest madalamale, et vältida uriini tagasivoolu kusepõide.

URIINIKOGUMISKOTI VAHETAMINE

  • Vahetage uriinikogumiskotti vähemalt 1x nädalas või koti purunemisel koheselt.
  • Peske käed vee ja seebiga või tehke käte antiseptika enne ja pärast uriinikogumiskoti vahetust.
  • Desinfitseerige kateetri ja uriinikogumiskoti ühenduskoht antiseptikumiga niisutatud tampooniga/salvrätiga (15 sekundit mehhaaniliselt hõõrudes).
  • Eemaldage uriinikogumiskott, surudes samal ajal epitsüstostoomi kateetri lõpuosa sõrmede vahel kokku või kasutage kateetri sulgemiseks sulgurit (klamber, klemm), et takistada uriini väljumist kateetri kaudu.
  • Eemaldage uuelt uriinikogumiskoti vooliku epitsüstostoomiga ühendatavalt otsalt kork.
  • Ühendage uus uriinikogumiskott, vältides ühendatavate osade kokkupuudet muude pindadega.

Uriinikogumiskotid on saadaval apteekides ja meditsiinitarvikute veebipoodides.

EPITSÜSTOSTOOMI KATEETRI VAHETAMINE JA EEMALDAMINE

Esmane epitsüstostoomi kateetri vahetus toimub üldjuhul 4 nädalat pärast paigaldamist. Edasine kateetri vahetamine toimub 4–6 nädala tagant (olenevalt kateetri materjalist ja tootjapoolsetest juhistest), et ennetada põletiku teket ja kateetri ummistumist. Vastavalt kokkuleppele vahetab epitsüstostoomi kateetrit  uroloogia ambulatoorse vastuvõtu õde, pereõde või koduõde.

Erakorraliselt vahetatakse epitsüstostoomi kateeter ummistumisel või välja tulemisel. Epitsüstostoomi kateetri välja tulemisel peab selle vahetama kiiremas korras, sest sisestusava vajub umbes 30–60 minuti jooksul kinni ning sel juhul on vajalik uus kusepõie punkteerimine.

Epitsüstostoomi kateeter eemaldatakse, kui patsiendi urineeritud uriinikogus on suurem kui jääkuriin. Jääkuriini kogus peab olema alla 100 ml. Korralduse epitsüstostoomi eemaldamiseks annab arst.

JÄÄKURIINI MÕÕTMINE KODUS

  • Asetage epitsüstostoomi sulgemiseks kateetrile plastikust klamber/sulgur.
  • Jooge ööpäevas 1,5−2 liitrit vedelikku (vett, mahla, teed), kui Teil ei ole vedeliku piiramise näidustust (nt südame- ja/või neerupuudulikkust).
  • Proovige urineerida kusepõie täistunde tekkimisel, samal ajal on kateeter jätkuvalt klambriga suletud. Mõõtke võimalusel urineeritud uriinihulk mõõteanumaga.

NB! Kui 3 tunni jooksul pole piisava vedeliku tarbimise juures kusepõie täistunnet tekkinud ja urineerida ei õnnestu, siis eemaldage klamber epitsüstostoomilt. Laske uriinil kogumiskotti voolata ning sulgege klambriga epitsüstostoom uuesti. Mõõtke kogumiskotis olev uriinihulk ja tühjendage kott. Toimige nii kogu päeva jooksul, ööseks võib klambri eemaldada.

  • Eemaldage urineerimise järgselt klamber epitsüstostoomi kateetrilt.
  • Sulgege kateeter 3−5 minuti möödudes.
  • Mõõtke uriini kogumiskotti väljunud uriinihulk (jääkuriin).
  • Võtke ühendust oma perearsti või uroloogiga, kui korduvate mõõtmiste tulemusel on jääkuriin alla 100 ml ning seejuures urineeritud uriinikogus on suurem kui jääkuriin.
  • Epitsüstostoomi eemaldab arsti korraldusel õde.

EPITSÜSTOSTOOMI KATEETRI UMMISTUMISE VÄLTIMINE

Epitsüstostoomi kateeteri ummistumise korral on häiritud uriini äravool põiest, seetõttu pöörake tähelepanu väljuva uriini kogusele (eritus vähenenud või puudub täielikult) ning enesetunde halvenemisele ja kusepõie täituvuse tunnustele (valu, tugev pakitsus kusepõies).

Kateetri ummistuse korral pöörduge oma perearsti või uroloogi poole, kuna sel juhul on vajalik kusepõie loputus või kateetri vahetus.

Ummistumise põhjusteks võivad olla näiteks kõhukinnisus, verehüübed, lima, mineraalsoolade kristallid, keerdunud voolikud (epitsüstostoomi kateeter või uriinikogumiskoti voolik), liiga kitsad riided, uriini kogumiskoti vale asend (kusepõiest ülevalpool) või täitunud uriinikogumiskott.

Ummistuse riski vähendavad:

  • piisav vedeliku tarbimine. Tarbige vedelikku vähemalt 1,5−2 liitrit ööpäevas (25−35 ml/kg), kui ei ole vastunäidustusi (nt südame- ja/või neerupuudulikkus).
  • Vältige kofeiini sisaldavaid jooke, kuna need võivad põhjustada kusepõie spasme.
  • Vältige alkohoolseid jooke, sh lahjasid alkohoolseid jooke (õlu, siider), kuna võivad põhjustada verejooksu (verehüüvetest tingitud kateetri ummistumist).
  • Tühjendage õigeaegselt uriinikogumiskott.
  • Asetage epitsüstostoomi kateetri ja uriinikogumiskoti voolik alati nii, et seal puuduksid keerdumised.
  • Vahetage regulaarselt epitsüstostoomi kateetrit (üldjuhul iga 4–6 nädala tagant).

VALU

Valu annab märku võimaliku ohuteguri tekkimisest ning aitab ennetada püsiva kahjustuse tekkimist. Üks valu põhjustest võib olla põieseina vajumine kateetrile. Põiespasmide korral määrab perearst või uroloog kusepõie lihaseid lõõgastavaid ravimeid.

TSELLULIIT JA GRANULATSIOONKOE VOHAMINE

Tselluliidi ja granulatsioonkoe vohamise põhjuseks võib olla epitsüstostoomi kateetri liigne surve punktsiooni piirkonnale ja nahale. Selle vältimiseks muutke epitsüstostoomi kateetri suunda kõhul (plaastri kasutamisel kateeter kord vasakule, siis uuel sidumisel paremale kinnitada).

Granulatsioonkoe vohandite raviks kasutage arsti poolt määratud kortikosteroid kreemi ja vajadusel hõbenitraat pulka.

URIINILEKE

Uriinilekke põhjusteks epitsüstostoomi kateetri kõrvalt võivad olla: kateetri ummistumine; kateetri või uriinikogumiskoti vooliku keerdumine; uriinikogumiskoti vale asetus (nt kusepõiest ülevalpool); infektsioon; suur kehaline koormus; kõhukinnisus; kusepõie spasmid.

Uriinileke võib põhjustada nahaprobleeme, dermatiiti ning on suurenenud riski sekundaarseks infektsiooniks.

NB! Uriinilekke korral epitsüstostoomi kõrvalt või kusitist võtke ühendust oma perearsti või uroloogiga. Uriinilekke vältimiseks võidakse asendada olemasolev epitsüstostoomi kateeter teise kateetriga.

VERITSUS

Esimestel päevadel pärast epitsüstostoomi paigaldamist võib uriin olla kergelt verine. Veriseks võib muutuda uriin ka epitsüstostoomi vahetamise päeval. Veritsuse vähendamiseks tarvitage piisavalt vedelikku (1,5−2 liitrit ööpäevas). Vältige alkohoolsete jookide tarbimist, sealhulgas õlu ja lahja alkohol, mis võivad põhjustada verejooksu. Esimestel päevadel pärast epitsüstostoomi paigaldamist ei ole soovitatav tõsta raskusi. Veritseda võib ka epitsüstostoomi sisestuskoht kõhul, seetõttu jälgige plaastri seisukorda ja vahetage regulaarselt plaastrit.

NB! Pöörduge perearsti, uroloogi või lähima haigla erakorralise vastuvõtu poole, kui:

  • pärast epitsüstostoomi paigaldamist tekib intensiivne veritsus (uriin tumepunane ja konsistentsilt paks) koheselt või mõned päevad/nädal(ad) hiljem;
  • pärast epitsüstostoomi paigaldamist tekib kerge veritsus (uriin roosakas), mis kestab üle kolme päeva või tekib hiljem uuesti.

EPITSÜSTOSTOOMI KATEETRI VÄLJUMINE

Epitsüstostoomi kateetri enneaegse väljumise tunnusteks võivad olla:

  • kateetrist väljuva uriini puudumine;
  • uriinileke riietesse;
  • kusepõie täituvuse tunnused (valu, pakitsus põies);
  • kateetri nähtav väljumine haavaplaastri puudumisel. NB! Sel puhul tuleks epitsüstostoomi sisestuskoht puhastada ning katta puhta sidemega ja pöörduda koheselt oma perearsti/õe või uroloogi poole või lähima haigla erakorralisse vastuvõttu.

Võtke ühendust arsti/õega, kui Teil esineb mõni järgmistest sümptomitest:

  • epitsüstostoomi ümbruse põletik (punetus, turse, eritis, koorikud);
  • valu kusepõie piirkonnas, alakõhus või alaseljas;
  • kateeter on purunenud, ummistunud või väljunud;
  • uriini ei tule üle 4 tunni (kontrollida epitsüstostoomi kateetri ja uriini
    kogumiskoti vooliku asetsust);
  • uriin voolab kateetri kõrvalt või kusiti kaudu;
  • uriin on hägune, halvasti lõhnav;
  • uriinis on veri;
  • kehatemperatuuri tõus, mis ei ole tingitud külmetusest või muust haigestumisest.

Õde-koordinaator
Telefon 5331 9462 (tööpäeviti kell 13.00–15.00)
uroloogia@kliinikum.ee

Tartu Ülikooli Kliinikumi kirurgiakliinik
Uroloogia ja neerusiirdamise osakond
www.kliinikum.ee/patsiendile

2025