Elektrokardiogramm (EKG)

Elektrokardiogrammi e. “südamefilmiga” saab teie kehale asetatud elektroodide abil registreerida südame töötamise käigus tekkivat elektrilist aktiivsust.

Uuringuga saab hinnata:

• südame rütmi;
• südamelihase verevarustuse häireid (südamelihase isheemia);
• südamelihase infarkti (äge südameinfarkt? varem läbipõetud südameinfarkt?);
• südamekambrite ülekoormust ja suurenemist.

Uuringu teostamine

EKG tegemisel peate lamama selili. Elektroodid kinnitatakse kätele-jalgadele ning 6 elektroodi rindkerele (NB! Meestel võib olla vajalik rindkere raseerimine). Uuringu ajal ei tohi liigutada, rääkida ega köhida. Ägeda haiguse korral (püsiv valu rinnus, südamelihase infarkt) võivad EKG-s muutused toimuda suhteliselt kiiresti. Seetõttu võib osutuda vajalikuks korduv EKG registreerimine lühikeste ajavahemike järel. Iga registreeritud EKG sisaldab väärtuslikku informatsiooni Teie südame seisundi kohta. Seepärast hoidke alati alles varasemad EKG-d ja võtke need kaasa iga kord haiglasse (või arsti vastuvõtule) tulles. Alati püüdke hoida kodus käepärast kõige viimast Teile tehtud EKG-d. See võib osutuda suureks abiks erakorralises situatsioonis (kui äkki peate valude tõttu kutsuma kiirabi või satute ootamatult ootamatu haiglasse sattumine).

Koostaja: TÜK südamekliinik
Kasutatud Eesti Kardioloogide Seltsi poolt välja antud „Teaberaamat neile, kes on põdenud südamelihase infarkti“