Ekstrakorporaalne membraanoksügenisatsioon (EKMO)

Tartu Ülikooli Kliinikumis hoolime me nii patsientidest kui ka peredest. Mõistame, et praegune periood Teie elus on raske ja võõras. Loodame, et käesolev infoleht annab vastuse mõnele Teie küsimusele seoses EKMOga ja aitab olukorda paremini mõista. 

Järgnev tekst on kokkuvõtlik ülevaade, küsimuste tekkimisel palume Teil pöörduda valvearsti või -õe poole. Nad vastavad meeleldi Teie täpsustavatele küsimustele. 

EKMOga seotud mõisted

EKMO ehk ekstrakorporaalne membraanoksügenisatsioon on elutoetav seade, mis toetab südant, kopse või mõlemat korraga. Seda kasutatakse eluohtliku südame- või hingamis-puudulikkusega patsientide ravis. EKMO paigaldamine on tihti erakorraline protseduur. Ekstrakorporaalne – kehaväline. Membraanoksügenisatsioon – vere rikastamine hapnikuga.

Vere ringlemiseks paigaldatakse patsiendi suurtesse veresoontesse kaks suure läbimõõduga plastikust voolikut (kanüüli) kas kahte veeni või veeni ja arterisse. EKMO kanüülid paigaldatakse EKMO arsti või veresoontekirurgi poolt. EKMO süsteem ühendatakse kanüülidega, et võimaldada vere ringlemist. Kanüleerimine on kanüülide paigaldamise protseduur.

Oksügenaator on EKMO seadme osa, mis täidab “kunstliku kopsu” funktsiooni, ehk küllastab verd hapnikuga ja eemaldab verest süsihappegaasi.

Pump on EKMO seadme osa, mis täidab “kunstliku südame” funktsiooni. See osa pumpab verd läbi süsteemi ja seejärel tagasi patsienti.

Soojusvaheti on oksügenaatoriga ühendatud seade, mille ülesandeks on süsteemi läbiva vere soojendamine enne, kui see patsienti tagasi liigub.

EKMO vool on vere vooluhulk süsteemis.

Dekanüleerimine. Pärast hoolikat patsiendi seisundi hindamist võivad arstid võtta vastu otsuse, et patsiendi seisund on piisavalt paranenud ja on võimalik ilma EKMO toetuseta hakkama saada. Kanüülide eemaldamiseks viiakse patsient kas operatsioonituppa või eemaldatakse kanüülid intensiivraviosakonnas.

Mida EKMO endast kujutab ja milline on EKMO kasutamise eesmärk?

EKMO ei ole ravivõte, vaid toetav intensiivravi meetod, mis võimaldab anda südamele ja/või kopsudele aega taastumiseks. EKMO töötamise ajal süda ja/või kopsud töötavad nn “säästurežiimis”, et aja möödudes nende funktsioon paraneks. 

Millal EKMO-t kasutatakse?

EKMO võetakse kasutusele alles siis, kui teiste intensiivravivõtetega (nagu kopsude kunstlik ventilatsioon või südame töö toetamine ravimitega) enam patsiendi seisundit parandada ei õnnestu, kuid on lootust, et patsient võib paraneda ja tal on olemas eeldused taastumiseks (vanus, eluviis, kaasuvad haigused, eelnev toimetulek jms). EKMO võetakse kasutusele siis, kui kopsud ei suuda ka hingamisaparaadi abiga organismi varustada piisava hapnikuga või eemaldada piisaval hulgal süsihappegaasi. Patsient võib vajada EKMOt ka sellisel juhul, kui tema süda ei suuda vajalikul määral verd pumbata.

Mõned põhjused, millal võidakse rakendada EKMOt:

• raske kopsupõletik, kopsuarteri tromb, mekooniumi aspiratsiooni sündroom vastsündinutel, sepsisest tingitud hingamispuudulikkus
• seisundid kus süda ei suuda piisavalt verd pumbata – ulatuslik südamelihase infarkt, südamelihase põletik

Milline on EKMO tööpõhimõte?

Kanüüli kaudu voolab veri EKMO süsteemi. Oksügenaatoris rikastatakse veri hapnikuga ja eemaldatakse verest süsihappegaas. Oksügenaatoriga on ühendatud soojusvaheti, mis aitab verd soojendada ja vältida alajahtumist. Pumba abil liigub hapnikuga rikastatud veri teise kanüüli kaudu kehasse tagasi. 

Kõik EKMOga patsiendid asuvad eranditult intensiivravi osakonnas. Nende ravisse on kaasatud kogu intensiivravi meeskond: intensiivraviarstid, intensiivraviõed, hooldustöötajad, füsioterapeut ja mitmed teised konsultandid. Lisaks eelnevatele käivad patsiendi juures visiitidel ka EKMO meeskonna arstid ja õed.

Selleks, et veri saaks kehavälises tehsimaterjalidest süsteemis voolata tuleb see muuta vähem hüübivaks. Selleks kasutatakse enamasti verevedeldajat – hepariini. EKMO kasutamisel esineb alati veritsuse tekke oht ja trombide tekke oht süsteemis.

Millised on erinevad EKMO tüübid?

On olemas kahte erinevat EKMO tüüpi:

Venoarteriaalne EKMO (V-A EKMO) aitab patsiendi kehas verd ringi pumbata. See annab südamele võimaluse väikesel koormusel töötada ja seeläbi saab südamelihas puhata ning taastuda.

Venovenoosne EKMO (V-V EKMO) aitab verd hapnikuga rikastada ja süsihappegaasi eemaldada – see võimaldab kopsudel väikesel koormusel töötada ja seeläbi saab kopsukude taastuda, kuna ei pea nii intensiivselt hingamisega tegelema.

Mis tunne on EKMO ajal?

EKMOga alustamise ajal on patsient narkoosis ja ta ei tunne veresoontesse kanüülide sisestamist. Sellel ajal hingab patsient enamasti hingamisaparaadiga ja tema hingamisteedesse on selle jaoks paigaldatud hingamistoru. Kui EKMO süsteem on kanüülidega ühendatud, siis hakkab kogu patsiendi veri ringlema läbi EKMO masina. Valu ja ebamugavustunde ennetamiseks saab patsient vajaduspõhiselt narkoosi- ja valuravimeid. Kui patsient on narkoosist ärganud, siis võib ta tunda ravimitest põhjustatud uimasust. Kindlasti peaks õde või arsti teavitama ebamugavustunde või valu tekkides. Ärkvel olles on patsiendil võimalik suhelda osakonna personali ja enda lähedastega. Kui patsient on ärkvel, siis on raviprotsessil väga olulisel kohal füsioteraapia ja erinevate harjutuste tegemine, et säilitada lihasjõudlus ja liikuvus. Enda liigutamisel ja asendi muutmisel tuleb olla ettevaatlik, et EKMO voolikud ja kanüülid ei painduks, sest see võib mõjutada verevoolu EKMO süsteemis. 

Kui pikalt EKMOt kasutatakse?

Olenevalt patsiendi haigusest ja seisundist võib EKMO vajadus püsida paarist päevast mitme nädalani. EKMO kasutamine võib päästa raskes seisundis patsiendi elu, kuid ei ravi kopsu- või südamepuudulikkust põhjustavat põhihaigust. See periood annab organismile võimaluse taastumiseks ning aega haiguse raviks. Harvadel juhtudel võib patsient osutuda organsiirdamise kandidaadiks, siis võimaldab EKMO toetus võita aega siirdamise ootamiseks. EKMO toetuse lõpetamist planeeritakse esimesel võimalusel. 

EKMO kasutamisega kaasnevad mitmed tõsised riskid, mis võivad olla seotud vere liigse või vähese hüübimisega, infektsiooniga või häiretega EKMO seadmete töös. Sellest tulenevalt kaalutakse EKMO alustamist kui ka lõpetamist spetsialistidest koosneva meeskonna poolt. 

Mis saab pärast EKMO eemaldamist?

EKMOt ei saa lihtsalt “kinni panna”. EKMO ravi lõpetatakse järk-järgult ja sellist tegutsemisviisi nimetatakse võõrutamiseks. EKMO eemaldamise eelduseks on see, et patsiendi kopsud või süda on piisavalt taastunud, et ilma EKMOta hakkama saada. Peale EKMO eemaldamist jätkub intensiivravi, jälgimine ja füsioteraapia. Võib juhtuda, et patsient on ka pärast EKMO eemaldamist jätkuvalt väga raskes seisundis.

Mõnikord vajab patsient EKMOt selleks, et sillutada teed kopsusiirdamiseks. Sellisel juhul võib EKMO ravi kesta pikalt, kuna siirdamiseks sobivat elundit tuleb oodata. 

Mõned südamepuudulikkusega patsiendid pannakse EKMOle, et sillutada teed ja valmistada patsienti ette südamesiirdamiseks. Enne seda võib olla vajadus mõneks teiseks südametööd toetavaks seadmeks, kuna siirdamiseks sobiva südame leidmine võib aega võtta.

Kuigi EKMO annab organile aega puhkamiseks ja taastumiseks, ei kindlusta see patsiendi seisundi paranemist. Hoolimata ravimeeskonna pingutustest, võib juhtuda, et Teie lähedase tervislik seisund ei parane EKMO kasutamise ajal. Teid hoitakse igapäevaselt kursis tema seisundi muutustega. Kui ravimeeskonna hinnangul on kõik võimalik tehtud, et patsiendi seisundit parandada, aga hoolimata sellest tema seisund ei parane või hoopis halveneb, siis räägitakse perega ja võimalusel ka patsiendi endaga edasistest otsustest. 

Patsiendi lähedastele

Milline mu lähedane välja näeb?

Tema kaelalt ja/või kubemest väljuvad jämedad voolikud, milles voolab veri. Ta võib olla narkoosis, kuid võib olla ka teadvusel ja kontaktne, kopsude kunstlikul ventilatsioonil, kuid võib ka ise hingata. Ta võib olla ka kõhuli. Tema küljes on tõenäoliselt palju juhtmeid, seadmeid ja voolikud, mis on vajalikud toitmiseks, ravimite manustamiseks ja seisundi jälgimiseks. Kindlasti pole Te harjunud oma lähedast sellisena nägema, mistõttu võib vaatepilt olla ehmatav. Küsige julgelt arstilt või õelt täpsustavaid küsimusi.

Perfuusorid võimaldavad väga täpselt manustada ravimeid etteantud koguse ja kiirusega.

Kõikide intensiivravi patsientide südametegevust jälgitakse monitori abil. Monitor ühendatakse patsiendi EKG elektroodide kaudu. Lisaks südametegevusele saab monitori kaudu teavet hingamissageduse, vererõhu, kehatemperatuuri ja vere hapnikusisalduse kohta. Näidud võivad vahelduda kiiresti ja see on normaalne.

Hingamisaparaat aitab patsiendil hingata, varustades tema kopse hapnikuga rikastatud õhuga. Patsient on hingamisaparaadiga ühenduses hingamistoru ehk intubatsioonitoru kaudu, mis on paigaldatud hingamisteedesse kas nina või suu kaudu. Intubatsioonitoruga patsient ei saa rääkida. Kui patsiendi seisund võimaldab, siis eemaldatakse intubatsioonitoru ning hingamisaparaadi toetus.

Kui patsiendi neerud ei tööta, siis on vajalik neerude asendusravi hemodialüüsi abil. Selle abil puhastatakse veri jääkainetest ja eemaldatakse kehast liigne vedelik.

Uriini hulga mõõtmine annab olulist informatsiooni patsiendi seisundi kohta. Selleks kasutatakse põiekateetrit. Uriini kogumiskott kinnitatakse patsiendi voodi külge.

Kuidas ma saan enda lähedast aidata?

Enne oma lähedase juurde minemist peske alati käed. EKMOga patsient on raskelt haige ja seetõttu ka vastuvõtlik erinevatele haigustekitajatele. Palun tulge külastama ainult siis, kui olete täiesti terve. Kui kahtlete enda tervislikus seisundis, siis konsulteerige enne külastamist osakonna valvearstiga. 

Kui teie lähedane on narkoosis, on siiski mõned väikesed, aga olulised asjad, mida te saate tema heaks teha ning ka selleks, et iseenda enesetunnet parandada. Enne järgnevaid tegevusi palun rääkige see õega läbi. Saate viibida enda lähedase voodi kõrval ja rääkida või ette lugeda talle tuttavaid ja meeldivaid asju. Te võite oma lähedasel õrnalt käest hoida või tuua talle mõne tema isikliku eseme (perefoto või mõne teise talle olulise eseme), võite õe käest uurida tema lemmikmuusika kuulamise võimaluste kohta. Täitke oma lähedase “Intensiivravipäevikut”, kirjutamine aitab Teil raske olukorraga paremini toime tulla. 

Proovige säilitada rahu ja hoolitsege sel raskel ajal ka enda eest – puhake piisavalt, sööge ja jooge piisavalt, toetage teisi pereliikmeid ja proovige uue olukorraga harjuda. EKMOga patsiendi lähedane olla on kindlasti väga raske ja stressirohke. Vajadusel küsige abi olukorraga toimetulemiseks. 

Kasutatud materjal:

www.elso.org/ecmo-resources/introduction-to-ecmo.aspx
www.uptodate.com/contents/extracorporeal-membrane-oxygenation-ecmo-the-basics?search=ecmo&source=search_result&selectedTitle=10~150&usage_type=default&display_rank=10
www.thoracic.org/patients/patient-resources/resources/what-is-ecmo.pdf
www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4522501/
www.ebaptisthealthcare.org/Documents/Heart/ECMOPatientEducationBook.pdf

Koostajad: Olavi Maasikas, Kristiina Bamberg ja Liisi Põldots
09/2022