Dreeni paigaldamine ultraheli kontrolli all

Dreen on peenike toru, mis sisestatakse sellesse keha piirkonda, kuhu on kogunenud liigne vedelik. Dreeni kaudu väljutatakse eritis kogumiskotti. Protseduuri teostab arst (interventsionaalradioloog). Lastele tehakse protseduur vajadusel üldanesteesias. Protseduur kestab 20−40 minutit.

Näidustused protseduuriks

Astsiit (vesikõht), abstsess (mädakolle), tsüst (vedeliku kogum), hematoom (verekogum), seroom (haava vedelik), pleuraefusioon (vedeliku kogunemine pleuraõõnde), sapipõie põletik (mäda sapipõies), hüdronefroos (vesikottneer), sapipais sapiteedes jm.

Ettevalmistus protseduuriks

Enne protseduuri peab olema tehtud vereanalüüs (vere hüübivusnäitajad peavad olema normis) ja ei tohi tarvitada verd vedeldavaid ravimeid. Informeerige arsti kui Teil on allergia ravimitele (Lidokaiin).

Protseduuri kulg

Protseduur teostatakse lamades. Enne dreeni paigaldamist teeb radioloog tuimastussüsti, et protseduur oleks valutu. Seejärel sisestab radioloog dreeni, samal ajal ultraheliga selle asetsust ekraanil jälgides. Dreeni külge asetatakse vedeliku kogumiskott ja dreen fikseeritakse õmblusega naha külge. Õde katab haava piirkonna haavasideme ja plaastriga.

Pärast protseduuri

Sapiteede ja neeruteede dreneerimise järel jälgitakse Teid mõned tunnid osakonnas. Muude dreneerimiste korral on oluline, et Teil oleks koju minekuks kaasas saatja.

Samal päeval peale protseduuri ei ole soovitav teha füüsilist tööd, tõsta raskusi, käia saunas, vannis ja duši all.
Vajadusel võite võtta valuvaigistit (näiteks Paracetamoli).
Dreeniga liikudes ja magades olge ettevaatlik, et Te dreeni välja ei tõmbaks ega vigastaks.
Kui vahelüli või kogumiskott tuleb dreeni küljest lahti, kinnitage see tagasi dreeni külge.
Seistes ja käimisel peab kogumiskott paiknema vedelikukogumist allpool.
Lamades kinnitage kogumiskott kehatasandist allapoole, voodi külge.

Astsiidi dreeni ja pleuradreeni paigaldamise järgselt ei ole soovitav päevas väljutada rohkem kui 2 liitrit (üks kogumiskott) vedelikku, sest see võib põhjustada vererõhu langust, nõrkust ja pearinglust. Sulgege vahepeal kogumiskoti dreen kraanikesega, et peatada vedeliku vool.

Kogumiskoti saate paelaga kinnitada vöö ümber või risti üle rindkere. Kott peab kinnitades jääma vedelikukogumist alla poole. Paela saate panna läbi kogumistkoti ülaservas asetsevate avade (vt pilt 3).

Koti tühjendamiseks kasutage kogumiskoti küljes asetsevat kraani (vt pilt 4).

Dreeni paigaldamise järgne haavahooldus

Hoidke haav puhta ja kuivana, et vältida haavainfektsiooni teket. Vahetage sidet/plaastrit vähemalt 2 korda nädalas või kohe, kui see on haavaeritisest märgunud, määrdunud või haavalt lahti tulnud.

Peske käed enne haavasideme vahetamist.
Eemaldage side/plaaster ja puhastage nahk dreeniava ümbruses õrnalt antiseptikumiga (nt Cutasept) ja steriilsete marlitupsudega.
Kui haava piirkond on kuivanud, asetage dreeniava ümber uus steriilne marlilapp ja kinnitage see õhukese plaastriga.
Fikseerige dreen plaastriga keha külge samamoodi, kui seda tehti dreeni paigaldamisel. Jälgige, et dreen ei jääks keerdu ja oleks asendis, mis võimaldab Teil ennast mugavalt riietada (püksivärvli piirkond).
Saunas ja vannis käimine ning ujumine ei ole soovitatav seni, kuni Teil on dreen.
Te võite käia duši all 48 tundi peale dreeni paigaldamist. Enne duši alla minekut katke haavaside/plaaster kilega ja kleepsuga. Pärast duši all käimist kuivatage ja desinfitseerige dreeniümbruse nahk antiseptikumiga ja asetage peale uus haavaside ja plaaster.
Vajalikud vahendid saate osta apteegist käsimüügist (antiseptikum, marlitupsud, õhuke lai plaaster).
Kui dreenist enam eritist ei tule, võtke ühendust arstiga, kes otsustab millal peaks dreeni eemaldama.

Teavitage raviarsti, perearsti või pereõde kui

Tunnete peale protseduuri pearinglust, nõrkust, kõhuvalu, üldist halba enesetunnet või kehatemperatuur tõuseb.
Haava ümbrus muutub punetavaks, põletikuliseks ja valulikuks.
Dreeniava piirkonnas haavavedelik lekib läbi plaastri veel 48−72 tundi peale protseduuri või ka peale dreeni eemaldamist.
Dreen on vigastatud või kui dreeni kinnitusniit on katki läinud ja dreen välja tulnud.
Dreenist ei eritu enam vedelikku.

Koostaja: radioloogiatehnik Sirje Burk
2023